See sünnipäev oli minu esimene sünnipäev kodust eemal. St üks sünnipäev on olnud selline, kui ma kodus ei ärganud oma sünnipäeva hommikul (see üks kord, kui me olime Tallinnas Kadri, Kadi ja Meriliga pidutsemas ja Neeme külalislahkust kuritarvitamas:D), aga siiski. Nii et väga erinev.
Teisipäeva õhtul läksime Luisi poole tema sünnipäevapeo left-overeid sööma ja jooma ja siis chillisime seal ja siis kui kell sai kaksteist, laulsid umbes kümme mu kõige kallimat siinset inimest mulle sünnipäeva laulu hispaania keeles ja sain nii palju musisid ja kallisid ja nad on lihtsalt nii vahvad.
Kui koju jõudsime, ootas mind siin minu Eestist saabunud pakk, mis oli tegelikult kohale jõudnud juba hommikul, aga Julie ja Danijel peitsid seda minu eest, et ma saaks ikka päris sünnipäeval selle alles kätte. Seal pakkis oli heaven: eesti shokolaad (sealhulgas tume shokolaad vaarikatega, my favourite), kasekese ja orava kommid, riideid (sealhulgas ülinunnu Ma Armastan Eestimaad särk, mille ma neilt tellinud olin), mälupulk (mille ma koju olin unustanud), eesti ajakirjad (just nautisin Anne & Stiili lugemist siin), postkaardid eesti piltidega mu seinale, vitamiinid ja midagi kindlasti veel. Ülim õnn.
Hommikul vedasin ennast kooli, pärast seda Mercadonasse, et sealt õhtuks kõike vajalikku osta. Need vastikud kotid olid nii rasked, et ma pidin pidevalt peatusi tegema. And I actually had to make three trips. Oh jah. Teised läksid tolleks päevaks Toledosse, mis on üks linn siin läheduses, kuhu ka mina kindlasti tahaksin minna, aga keegi pidi koju ju ettevalmistusi tegema jääma. Niisiis veetsin hommiku-päeva küpsisetorti valmistades (improviseerides tegelikult, sest kodus teeme me seda tavaliselt kohupiimaga ikka, aga ma ei kujuta ette, milline siinne kohupiim on, nii et tegin seda siin toorjuustuga hoopis. ja küpsised olid ka muidugi teised ja nii edasi ja nii edasi), niisama chillides ja lõpuks ka koristades. Mina olin omadega suhteliselt valmis kella üheksaks kui külalised saabuma pidid (ma tean, üheksa on siin ilmselgelt liiga vara, aga me pidime pärast ka Laocoontesse edasi minema, sest oli ju ometigi kolmapäev), aga keegi muidugi õigeks ajaks ei jõudnud, ka mu flatmate'id olid kuskil teadmata kadunud. Nii et nii ma siin siis istusin ja kurtsin emmele ja katile oma muret, et kedagi ei ole. Nii naljakas. Ja niiiii naljakas kui see ka ei ole, aga pakkuge, kes olid esimesed külalised, kes kuskil poole kümne ajal saabusid? Hispaania tüdrukud!! See oli niiii naljakas, aga jah. Laura ja Maria olid esimesed, kes kohale jõudsid. Ma ei olnud Mariat NII ammu näinud, nii äge, et ta ka leidis aega. Ja siis tulid Patrycjad ja nii edasi ja nii edasi.
vasakult: Ola, Petra, Victor, mina, Danijel, Laura, Maria, Patrycja, Patrycja, Antonio, Kate, Dannika, Luis ja Ieva. ja Julie tegi pilti.
Küpsisetort oli tohutu hitt, mitte keegi polnud kunagi midagi taolist näinud ja keegi ei uskunud, et ma selle päris ise tegin. Ja kõige levinum väljend selle tordi kirjeldamiseks oli de puta madre (inglise keelne tõlge oleks wicked ehk siis täiega hea, kui kasutada viisakaid sõnu, sest puta madre ise-enesest ei ole just kõige viisakam väljend (puta - slut madre - mother)) mis on kõige suurem kiitus ever. Et jaa, lõpuks jäi alles ainult tilluke tükike, mis mind praegu ka veel külmkapis ootab...et täna teen lõpu peale.
lõpuks läksime ka Laocoontesse, kus oli Pätriku päeva ja odava Guinessi puhul LIIGA palju inimesi, nii et sinna me kauaks ei jäänud. Aga veel sünnipäevasoove, kuigi sünnipäev oli tegelikult juba läbi.
Aga iga sünnipäev peabki olema erinev, sest muidu hakkaks ju igav.
Ja tänud KÕIGI soovide eest, igatsen ja kallistan.
No comments:
Post a Comment