Wednesday, March 24, 2010

Jah te nüüd kindlasti lootsite, et mul on midagi asjalikku öelda, aga ei. Tahan jälle head laulu siin jagada. No niiiii hea.




muidu in other news. kui ma pühapäeval jalutasin Ieva ja Petra kodude vahet, ja korjasin Valencia pilte endale kokku, siis kuna Petra elab Laocoonte tänava peal, siis vaatasin, et mis keiss meie apelsiniga on. Ja no kujutate ette, seda ei ole enam. Me läksime kolmeks päevaks ära ja keegi kasutas kohe võimalust ja näppas ta ära. Pätid!

Mis veel. Kooli kohta. Täna hommikul tegin kirjandusteoorias ettekande, powerpointiga ja puha. Minu ettekanne oli siis The Yellow Wallpaperi ja selle kohta, kuidas jutustajat, kellele ei olnud isegi nime antud, suppressiti pidevalt ja kuidas teda alla suruti ja siis, milline sümbolism selle kollase tapeedi enda taga oli. Sain isegi üllatavalt hästi hakkama vist, ei hakanud nutma ja ei jooksnud klassist välja:D Muidu meid on seal ka väga vähe, alla kümne, ja nad on kõik hästi toredad ka ja õppejõud on ka vahva, nii et väga mõnus oli isegi teha seda ettekannet. Ma enne hullult pabistasin ja põdesin ja ütlesin õppejõud Angelile ka, et nii nõme, miks me üldse seda tegema peame ja siis tema lohutas meid sellega, et meist saavad kõigist nagunii varsti õpetajad, nii et parem oleks, kui me sellega harjuks. Ei ei ei ei ei.

Ma endiselt korjan siin allkirju kokku, et lõpuks ometi oma õppeleping Tartusse tagasi saata (ma tean, ma masterdan täiega procrastinatimist) ja siis mul oli vaja saada ühelt õppejõult, kellega ma kunagi kohtunud ei olnud, allkiri. Sain ORIst ta meiliaadressi ja saatsin talle meili. Inglise keeles muidugi. Tema vastas hispaania keeles. Läksin siis kokkulepitud ajaks tema office'isse ja sain temalt allkirjad kätte, aga ta ei lasknud mind sealt niisama minema. Tädi ei püüdnudki minuga inglise keeles rääkida, pani ikka täiega hispaania keeles...st ta vist ei oskagi inglise keelt, ta on üldse itaallane. Nimelt näitas ta mulle mu meili, mis ma talle saatnud olin ja mina, kes ma olen harjunud oma õppejõududega siin väga mitteformaalselt suhtlema, olin meilis kasutanud paari smailit. Ja siis ta kõigepealt küsis, et kas me tunneme teineteist. Ma olin nii, et ei. Ja siis ta näitas nende smailide peale ja ütles, et niimoodi ei sobi...et ma võin facebookis niimoodi kirjutada, aga ülikoolis...eieiei. Ja siis ma seal vabandasin ja jube piinlik oli. Aga selleks on ka ikka vaja eraldi omamoodi inimest, kes sellist asja ära märgiks. Nagu kes meie õppejõududest vaevuks sellisele asjale üldse tähelepanu pöörama. Ma tean, my bad and all, aga iga teine õppejõud oleks omaette mõelnud, et loll tüdruk, aga ei, sellel memmel oli vaja mind õpetama hakata. Nagu ma tegelikult ei teaks, et niimoodi ei sobi. Mis ta tegelikult ka arvab, et ma olen peaaegu kolm aastat ülikoolis käinud, inglise filli õppinud ja ei oska formaalset kirja kirjutada? Lihtsalt millegipärast on mul oma õppejõududega niimoodi välja kujunenud, et ei pea neile NII alt üles vaatama. Ja mulle nii meeldibki. Aga ma tean, nii ei sobi ja samas on ka õige, et nii ei sobi. Mingi hierarhia peab ju olema.

Enne kui ma selle tädi kabinetti tema jutule pääsesin, lugesin parajasti ühte plakatit ühe konverentsi kohta, mis siin ülikoolis sellel nädalal toimus ja siis tuli minu juurde üks mees ja oli nii, et excuse me, ma pean selle plakati maha võtma, mul on vaja koopiaid teha sellest vms. Ja te ei kujuta ette, kui kena mees see oli. Ta on vist õppejõud, aga mitte minu õppejõud, ma ei olnud teda varem kunagi näinud...aga rääkis minuga kohe inglise keeles, päästis mind sellest piinlikust momendist, mil oleksin pidanud punastama ja ütlema, et lo siento, no hablo espanol mucho. Ja uuris, kust ma pärit olen ja kas mulle meeldib siin ja siis mul oli nii, et nii kena mees ja nii sõbralik. Igatahes, aga nii palju siis sellest, siis pidin ma selle memme jutule minema. Aga tore, kui vahepeal ikka on ka siin, mida keda vaadata. :)

Meil hakkab reedest vaheaeg ja enamik läheb selleks ajaks minema siit. Sealhulgas esialgsete plaanide kohaselt ka mina. Aga kuhu kuidas kellega, sellest hiljem. Täna on meil minu sünnipäeva leftover drinkide lahendamine siin ja homme on jälle ühe departmenti pidu ja siis ongi vaheaeg.

Ilm on väga ilus, täna hommikul läksin enne üheksat õue ja selline mõnus eesti suve alguse soojus oli.

1 comment:

  1. Päris loll tädi. LOLL LOLLLLLL tädi. LOLLLLLLLLL. mul just oligi vaja kedagi sõimata - tänks :D

    Ma kah tavaliselt smailisid ei pane. Aga bakatöö juhendajale kirjutades ikka panen vahest. ta õnneks ikka juhendab mind veel :D

    aga jah - LOLL tädi sul seal.

    ReplyDelete