Hola chicas!!!

Sest ma ei kujuta ette poissi, kes seda blogi loeks. Andke käega märku, poisid;)

Ma tean, mingi mõõn on seda blogi tabanud. Aga põhiliselt sellepärast, et siin Ciudad Realis ei toimu mitte midagi huvitavat peale kooli ja pidude ja need hakkavad ka vaikselt kordama ennast:P

Kuni eilseni.

Kõigepealt pean ma ära märkima, et Danijel tuli tagasi. Oh jah. What can I do, ei tekita minus vaimustust. Julie ütles mulle teisipäeval: did I tell you the big news? mul oli nii, et amm, ei. Julie: Danijel is coming back. Tomorrow! Oleks te näinud minu feik smaili selle peale:D Ja Julie oli niii õnnelik, no ma saan aru ka tegelikult, nad on ju pmst bff-id, nii et muidugi ta igatses teda, pluss nüüd tal on jälle kellegagi saksa keeles rääkida, sest mina pmst keeldun temaga saksa keeles rääkimast:D Ja hispaania keeles ka. Nii et kodus olles on ta suht inglise keele lõksus:D Kuni üleeilseni, kui Danijel saabus tagasi. Oh jah. Mis teha. Me olime just teisipäeval teinud suurpuhastust, köök nägi lihtsalt nii ilus ja puhas välja, et silma võttis märjaks (järgmine nädal, kui on taas põhjust koristada põhjalikumalt, teen lõpuks ometi korterist rohkem pilte ka), aga kui ta kolmapäeval tuli, suutis ta kohe kõik oma asjad kööki laiali jätta, kolmapäeva öö vastu neljapäeva tulid nad Juliega natukene pärast mind koju ja korraldasid siin mingi öise söömingu ja siis hommikul olid elutoas kõik asjad laiali ikka veel (which I actually don't mind, ma käin elutoas ainult siis pmst, kui külalised on või kui mul konkreetselt sinna asja on, nt, kui ma pean meie ruuteriga sõda pidama), kaasa arvatud need mõned nõud, mida me kõik koos kasutame, nt meil on ainult üks korralik nuga, selline teravam. Ja siis mina erinevalt neist läksin hommikul kooli ja pidin osa nende nõudest ära pesema, et endale hommikusööki valmistada. (ja nüüd ma söön hommikuti, sest ma ometigi ostsin endale vitamiinid, et sellest jubedast väsimusest jagu saada ja ma pean neid võtma pärast hommikusööki). Vot ja oh jah, täna pidin ma koos temaga kooli minema (noh, meil algas loeng samal ajal ja kui ikka samal ajal kodust väljuda, siis ma päris kaks meetrit temast ees või tagapool ei kõnni:D) ja mul ei ole temaga mitte millestki rääkida. No tegelt ka. Umbes nii, et oh...so do you have a lot of catching up to do? yeah, I guess....vaikus.

Ah misiganes. Eks ma jään ellu, aga jällegi, ma olen lihtsalt sunnitud tema seltskonnas olema. Ei ole hullu, suunan oma energia pigem toredamate inimeste peale, keda on õnneks siin palju rohkem. Jei.

Aga muidu...eile. Eile oli pidu. Oi ja mitte tavaline pidu. Selline pidu nagu pmst Industrial Engineeride faculty pidu. Ja see toimus väljas. Ehk siis eile oli minu esimene õue botellon. Ja nii külm oli, mina ei saa aru, kuidas nad siin aasta läbi õues botellonitavad. Sest neil on siin spets botelloni koht, mis on pmst nagu meil piro, kus on lubatud õues alkoholi tarbida (kuigi pirol nad nüüd tahtsid selle asja ära keelata, kuidas sellega nüüd ongi?), kus nad käivad ka talvel väikese miinuskraadiga. Eile oli õhtul kõva pluss viis ja oli jube külm. Aga õnneks olid lõkked. Jaaa, lõkked. Pidu iseenesest hakkas kell 12 päeval juba (me arvasime, et see on vale, sest kamoon, kell 12 Hispaanias pidu?), aga kuna minul oli kool ise poole kaheni ja siis veel hispaania keel kella neljast seitsmeni, siis mina joinisin alles hiljem. Muidu teised läksid kuskil neljaks sinna, botellonitasid ja läksid pärast seda oma hispaania keele suulist eksamit tegema:D Õpetaja võis väga segaduses olla, et mis ta õpilastel viga on, väga ülevas meeleolus eksami pärast? Aga jah, mina jõudsin sinna enne kaheksat kunagi ja gaash, see mida ma nägin ei olnud ilus. See koht. Oli KOLE. Õnneks oli kaheksa ajal juba piisavalt hämar, nii et ma ei näinud kõike seda, mille peale ma meie omadele lähenedes astusin. Kujutage ette sellist ma ei tea sillaalust kohta, kus hängivad kodutud ümber lõkete ja korrutage seda kodutute arvu umbes tuhandega. Seal oli NIII palju inimesi, see oli lihtsalt kreisi. Ja siis kuna oli nii külm, siis inimesed tegid kõigest ette juhtuvast lõket:D Ja nagu te siit piltide pealt näete, siis selleks kõigeks oli põhiliselt plastik. Kilekotid, plastmasspudelit jne. Ja seda oli nii valus vaadata. Esiteks toimus selle platsi vastik rõve reostamine ja siis veel õhu reostamine ka. Ewww. Aga jah, tundus, et terve linn oli seal. Need pildid on Luisilt näpatud.

eile jäi mul see pooleli, sest külalised tulid.

ehk siis, nüüd on tegelikult juba laupäev. eile käisid meil külas ieva, kate, bine, victor ja luis ja me sõime chili con carnet, mis oli niiiiii hea, aga nii spicy. Aga jaaa, vahva oli, nagu ikka onju. Ja siis südaööl saime Luisile sünnipäevalaulu laulda ja siis ta sai meilt kingituse ka (kõik, mis on vajalik erasmuseks, sest ta vist läheb nüüd uuel õppeaastal erasmusele prantsusmaale) ja nii edasi, jei.

mi familia. ja nagu ieva ütles, kõik peod lõppevad juutuubis surfates.

aga meie pidu ei lõppenud siis veel, vaid oli vaja ikka minna õue ka. Teel peole leidsime mänguväljaku, mis oli muidugi mõnede jaoks ülipõnev.

ma olen sellest kohast siin tükk aega juba tahtnud pilti teha, nii ilus.

ja siis pean ma teile rääkima meie üksikust apelsinist. Nimelt, umbes kuu aega tagasi näitasid Aga ja Ola meile pilte sellest, kuidas nad käisid apelsinipuude juures pilte tegemas ja kuidas nad sealt apelsine korjasid. Meie läksime ka järgmisel päeval sinna apelsinidega pilte tegema, aga Agast ja Olast oli sinna jäänud ainult üks apelsin. Ja nüüd iga kord, kui me sellest puust mööda kõnnime (ja seda juhtub tihti, sest see on Laocoonte tänava peal, st selle tänava peal, mida mööda me Laocoontesse läheme ja me läheme alati peole minnes ja koju tagasi tulles just seda tänavatpidi), me kontrollime, et kas meie apelsin on alles. Eile öösel koju tulles ka kontrollisin ja oli alles küll. Ja tegin teile meie apelsinipuust pilti ka.

täna hommikul käisin Kate-iga linna peal, chillisime, ülimõnus oli, päike ja nii edasi.

ja täna tähistame veelkord nii Victori kui Luisi sünnipäeva. Pidu ja pillerkaar kogu aeg. See on ju hea, peletab muremõtted eemale.