Thursday, April 1, 2010

minu väga Lost in Translation seiklused Extremaduras osa 3.

Eile käisime Salamancas. Enne päeval mängisime Wii-d Angelaga põhiliselt ja Wii on nii lahe. Ma tean, ma ei olnud enne mänginud seda. Aga siis mängisime siin tennist ja bowlingut ja täiega lahe on, ja mõnus work-out ka. Jei.

Aga Salamanca. Jaaaaaaaa. Appi ma armusin ära sellesse linna. Nii lahe on. Mitte, et mul oleks mingit erilist võrdlusmomenti, sest ma pole ju käinud ei Madridis ega Barcelonas ja Valencia ei olnud ka just eriti normaalses seisus, kui ma seal käisin. Et Salamanca oli minu pmst esimene kokkupuude sellise päris nagu suurema linnaga. Kuigi seal elab vist ainult 160 tuhat inimest...aga juba see, et linnas oli nii palju turiste, ümber oli igal pool inglise keel hispaania keelele lisaks (esimesed inimesed, keda nägin inglise keeles rääkimas, nendega tahtsin kohe kaasa minna, et hei, te räägite inglise keelt, vau.) ja see linn ise. Maigaad, kui ilus!!!!! Nii vana ja niiiiii ilus!! Ausalt, ma käisin seal lihtsalt ringi, suu lahti kogu aeg ja kuigi seal oli nii friiking külm ja kuna mul polnud jopet kaasas, siis jäin ilmselt veel haigemaks, siis ikkagi, nii äge. Vot sellises kohas oleks äge olnud Erasmusel olla. Nagu päris linn ikka, mitte nagu Ciudad Real. Seal saime kokku ka Javieri sugulase ja ta naisega, kes meile linna näitasid ja lihtsalt väga tore linn ja nii vahva.

Salamanca. Vot sellised on ülikoolihooned seal.


Salamancas on mingi konnateema. Nimelt selle maja fassaadi pealt peab üles leidma konna ja kui sa seda suudad ilma igasuguse abita teha, siis see toob õnne ja sa abiellud järgmise aasta jooksul. Minule osutati selle otsimisel abi, suht feil, aga mina teile abi ei anna, ainult pisut suurendatud variandi sellest kohast, kus konn asuma peaks. Aga jah, see konn on väga popp, konnadega suveniirinänni on terve linn täis.

ma ei usu, et te ka selle pildi pealt näete. Siin võite seda näha, aga omal riskil, eks:D

Salamanca Plaza Mayor. Vot selline on üks õige Plaza Mayor, eks.


katedraalid.


Plaza Mayor.

Täna käisin esimest korda ühel korralikul Hispaania pere lõunasöögil. Nimelt Maria (Angela sõbranna) ema kutsus minu ja Angela nende juurde lõunale ja siis istusimegi seal terrassi peal, nii soe ja mõnus oli ja terve nende pere oli seal ja osad neist rääkisid inglise keelt ja puha, nii äge. Ja sõin esimest korda päris õiget Tortilla de Patatast, mis on pmst Hispaania omlett, mille sees on muna, kartul, sibul ja äkki midagi veel...ja taipasin, et siin vist süüaksegi liha niisama, ilma mingite lisandite, kartulite ja salatita vms ja sain ka aru, et hispaanlaste lauakombed on suhteliselt alla igasugust arvestust. Olin seda varem ka märganud, aga nüüd sain veel kinnitust. Ja siis pärast jõime veel päris maasikatega piimakokteili, mis oli ideaalne täpp i peal.

No comments:

Post a Comment