vaatasime täna loengus lihtsalt geniaalset ja meeletult köitvat filmi "The Fog of War. Eleven Lessons from the Life of Robert S. McNamara". See on dokfilm sellest, mida McNamara oma elu jooksul sõja kohta õppis. McNamara ise seal dokfilmis jättis meeletult sümpaatse mulje ja mina, kes ma temast enne tänast eriti midagi ei teadnud, olin üllatunud, kui ebapopulaarseks ta mingi hetk muutus (ta oli kaitseminister mõnda aega nii JFK kui Johnsoni ajal) oma otsuste vms pärast. Igatahes, väga huvitav dokfilm ja kusjuures võitis ka parima dokfilmi Oscari mõni aeg tagasi. Aga miks ma seda üldse kirjutama hakkasin oli see, et selles filmis oli hetk, mil mul oleks tõesti hea meel olnud, kui klassiruumis oleks peale minu veel mõni eestlane olnud, kellega oleks saanud pilke ja muigeid vahetada. Ma ei tea nüüd täpset quote'i, aga ma umbes jutustan ümber selle...ja inglise keeles, sest see töötab ainult inglise keeles. McNamara rääkis selles, kuidas ta oli oma kihlatust eemal ja kihlatu pidi nende pulmakutsed vms laiali saatma ja siis saatis talle telegrammi, et: I need to send out the invitations but I need to add your middle name, what is it? McNamara: It's Strange. Kihlatu: I know it's strange I don't know it, but what's your middle name? McNamara: that's my middle name, my full name is Robert Strange McNamara.

haaahaa, muigasin seal siis omaette.

suvi on Ciudad Reali jõudnud...ja KUI tüütu on see, et siin ei ole mitte mingit veekogu. Tegelikult ka, ma arvasin, et hullemaks, kui Tartu ei saa asi selle koha pealt minna, aga oojaa, kuidas saab. Siin on lihtsalt nii palav, selline pidev 25-30 kraadi vahepealne, tüütu. Tahaks randa!!!! Täna istusin natuke aega pargis, lugesin ja võtsin päikesevanni ja natukese aja pärast lähme teeme Ievaga väikese Don Simoni ja maasikate pikniku ja naudime veel päikest. Aga tegelikult ka, ma pean enne Lissaboni veel kuskile mere äärde pääsema. Paluuuuuuun. Aga nii kuum kui siin ka praegu ei ole...kindlasti läheb hullemaks;)

Nautige mõnusat Eesti kevadet!!