nagu tegelikult ka?

eile oli hästi vahva laocoonte õhtu. Lihtsalt..vahetevahel on vahvam lihtsalt. ja tuleb välja, et Ekin elas meie korteris esimesel semestril...vot. aga ta oli siin täiesti üksinda elanud ja siis tal hakkas igav ja ta kolis välja.

calimocho saab alati liiga kiiresti otsa.

lucille ja luis ja luisi lengua.

ekin oli ainuke, kes suutis paigal olla ja minu rõõmuks nägu teha.

otsa sai.

aga tegelikult tahtsin teiega jagada oma shokki. nimelt, julie ja danijel ei käinud eile laocoontes, julie pidi eksamiks õppima vms, ja siis, kui ma koju tulin, siis ilmselt tegin liiga palju lärmi, sest ma parajasti just panin pesu kuivama oma tuppa (mina olen siin ainuke, kes arvestab sellega, et elekter on öösel odavam ja et mõttekam on pesu just öösel pesta, nemad lasevad ikka täiega päevasel ajal) kui julie tuli minu ukse peale, silma paistes peas ja ütles, et would you mind the next time you come home at three o'clock in the morning not to make so much noise because you know I have a really important exam in the morning...and blabla bla ja eriti bitchi häälega. ma läksin näost punaseks, sest keegi ei ole minuga niimoodi pahandanud...no vähemalt väga kaua aega mitte..võib-olla kunagi kui ma väike olin, siis emme millegi peale äkki pahandas niimoodi, aga tegelikult ka tuled ja ütled niimoodi mulle? mida see tema jaoks nagu muutis?:D ma ei usu, et tal sellest parem hakkas:D uskuge mind, ma olen ise ka tohutult pahur, kui keegi mu üles ajab keset ööd, aga elu sees ei tuleks ma selle peale, et selle peale midagi ütlema hakata. ja võib ju tunduda, et ju siis ma olen liiga suur softie, lasen endast üle astuda, aga lihtsalt mulle ei meeldi konflikt, väldin seda elu eest. ja ma siis ütlesin, et I'm sorry, I'm sorry, sest no mida ma siis veel ütlema pidin. ma ei teinud ju meelega lärmi, meie välisuks on juba kord selline, et seda saab ainult pauguga kinni panna pluss see aknakate vms, mis aknale ette tuleb tõmmata, et päike hommikul sisse ei paistaks, teeb ka kergelt natukene häält, aga that's it, ma lihtsalt kõndisin natukene korteris edasi tagasi, aga no tõesti, see oli üks vähestest kordadest, kui mina üksi koju tulin nii, et teised juba kodus olid ja kohe saan pahandada. igatahes, awkward on see olukord nii ehk naa, sest ma täna teda veel näinud ei ole, aga mul on tunne, et ma peaks veelkord ütlema, et mul on kahju, et ma ta üles ajasin, aga samas on mul tunne, et tema peaks mulle ka ütlema, et ta reageeris natukene üle. ma tean, mul on suured probleemid. lihtsalt suur shokk oli see mulle, minuga ei pahandata niimoodi :D selline tunne tuli, et mis ma nüüd olengi mingi väike laps, kellega sul on õigus pahandada? not so much, missy. vaatame, mis täna saab, sest me peame täna suhtlema, sest meil on kodus täna miski suurem pidu.

muidu, sirelid õitsevad.