Hei hei hei. Eile siis läksin oma toast lõpuks välja, Julie ja Danijel olid köögis, ma läksin sinna pesumasina juurde oma riiete järele, ütlesin hei ja mõlemad küll vastasid, aga ainult Danijel vaatas minu poole, Juliel ei kõlvanud isegi minu poole vaadata :D Ja natukese aja pärast läksin ma välja ja enne käisin köögist läbi, et küsida, kas nad ka soovivad midagi poest ja ainult Danijel rääkis minuga, Julie jällegi ei vaadanud minu poolegi :D ja siis pärast, kui ma tagasi tulin, siis ma mõtlesin, et okei, I have to be the bigger person obviously. Ta oli elutoas ja siis läksin tema juurde ja ütlesin, et mul on tõesti kahju, et ma ta üles ajasin. Õnneks sai sellega draama läbi, aga muidugi tema ei öelnud midagi, et tema midagi valesti tegi vms, sest ta vist ei saanud aru, et tema ka just kõige paremini ei käitunud. Igatahes, ma tean, nii mõttetu draama, nagu lasteaias elaks. Aga jah, ma olen see vastik people pleaser, kes peab kõigiga läbi saama, muud varianti lihtsalt ei ole.

Õhtul kaheksa ajal tulid Luis, Dihomir (Bulgaaria poiss), Kate, Dannika, Vanessa ja Klemia (prantsuse tüdrukud) meile, sõime chili con carnet taaskord, mis on ikka niiiiiiiiii hea.

Kuskil pärast 11t hakkas rahvas siia peole kogunema, mis oli isegi suht fun üritus. Haha, eriti lahe oli, et kellelgi tuli mõte, et kõik peavad oma keeles midagi laulma. Ma olin vist umbes kolmas inimene, kes pidi laulma ja muidugi mu pea on suht tühi eestikeelsetest sõnadest rääkimata siis veel lauludest :D Ja siis Klemia sosistas mulle kõrva, et laula We wish you a merry christmas eesti keeles. Ja tuligi ära. Ma väga imestan, et ma üldse nõus olin laulma. Aga lahe oli, et kõik laulsid, keegi ei pääsenud. Ja nii äge. That's what Erasmus is all about.

kusjuures Victor ei nuta siin pildi peal, ta hoopis laulab.

Erasmuslaste macarena.