mõtlesin, et panengi lihtsalt need pildid siia ja kõik. aga siis mõtlesin, et ei. niigi ei ole ma tükk aega kirjutanud, nii et üks peostoori kulub ära jälle eks. kultuursematele ütlen, et ärge muretsege, järgmisel nädalal ootab mind ees lissabon, nii et sealt tõotab tulla midagi mõnusat. appi ma näen davidi ja olesjat peaaegu nädala aja pärast juba. !!!!
eilne õhtu oli üks kõige naljakamaid õhtuid üle pika aja. terve selle nädala olen ma olnud nagu zombie, mitte midagi teinud, aga ikkagi on hommikul võimatu ärgata, ja ma lihtsalt ei suuda kooli asjadele keskenduda ja ma ei taha mõeldagi, kui maas ma olen kõigi asjadega, sellele mõtlemine teeb mu juuksed veel hallimaks, kui nad juba on ja üle üldse, eile õhtul elasin üle vist kerge anxiety attacki, mis iganes selle ka peale tõi, kõik lihtsalt kokku vist. muremõtted ya know. aga kõik läheb üle. juba tammsaare kirjutas ju, et elus käib kõik lainetena, et kõik möödub. let's cross our fingers.
igatahes, eile oli kolmapäev ja siis kunagi pärast 12t läksime ievaga laocoontesse, mis oli suht tühi, sest väga paljud on linnast ära. või siis oli lihtsalt vara veel. meie inimesed olid osad käinud ciudad reali meeskonna käsipalli matši vaatamas (jaa, ma tean, nii põnev siin elu ongi, et danijel ja julie ütlesid, et nad pmst lähevad sellepärast, et millestki muust peale pidude pilti teha:D) ja kõik olid jõle väsinud ja siis ieva oli nii, et lähme kuskile mujale. kuigi ma olin kodust lahkudes veendunud, et lähme lihtsalt laocoontesse ja kõik, aga oi ei. läksime ühte baari, mis oli ülinunnu ja võtsime mojitod, millele täiesti loomulikult lisati kaks meerummi shotti (tasuta joogid, going to miss you, kui lahkuma peab hispaaniast). nautisime mõnusat muusikat ja ajasime juttu ja meil oli ülivahva, kuni külje alla ujusid tüüpilised tropid. kõigepealt ütles baarmen (ainuke komm seal baaris), et kui me soovime veel midagi juua, siis tasub nende noormeestega, kes meie selja taga olid, rääkida. meie mõtlesime, et nii äge oleks, nagu filmis, kui lihtsalt saadetaks jook. no strings attached. aga muidugi tüübid tulid juttu sobitama (sellistel hetkedel on lihtsalt nii mõnus ja mugav see, et ma hispaania keelt eriti ei räägi, saan nad kohe sellega eemale peletatud, sest sellistelt sellist intelligentsi taset ma ei ootagi, et nad inglise keelt mõistaksid (räägin mina, kes ma olen täpselt sama intelligentne, sest ma ei räägi hispaania keelt)) ja meil oli jõle naljakas. põhiliselt naersime nende üle, secret language'iks oli meil vene keel, mida me mõlemad väga hästi muidugi oskame. not. sellest naljast saime tekiilat ja veel mojitot, nii et positiivne. aga siis tahtsid noormehed compaysse minna. jeii, nii äge eks. mõtlesime, et okei, lähme 10ks minutiks, oleme viisakad. tee peal silmasime oma õnneks maurot, angelot ja ekini, kellele kõrva sosistasime, et save us from these creepy guys. õnneks meie knights in shining armors tulid meiega compaysse kaasa natukeseks, aga neil hakkas seal igav. meie leidsime sealt uued kutid kelle üle naerda. mina "nautisin" vestlust kutiga, kes purssis inglise keelt, aga kelle keel oli nii pehme, et vahet polnud, kas ta rääkis inglise või hispaania keeles. mingi hetk tuli mingi vanem onu meie juurde, tiris mu tantsima, purjus kutt väitis, et see on tema isa (pärast tuli välja, et see ei olnud muidugi tema isa, lihtsalt creepy guy), ja minul oli jõle piinlik, et ma üldse tantsida ei oska. see on ikka nii kurb :D igatahes, ievale tekkisid mingid peikad, kes tahtsid meid koju saata ja tee peal meile kiriku peenra pealt roose näppasid ja meil oli jälle jube naljakas. ja koju jõudsin armsalt pool 6 ja alles siis, kui voodisse jõudsin, tulid jälle muremõtted meelde. it was nice to get my mind off everything.
teie ärge minu pärast muretsege, tegelikult on kõik korras, lihtsalt selline enesehaletsuse faas. ma tean, loll. ma olen hispaanias ja naudin hoopis.
muidu waka waka on mõnus.
No comments:
Post a Comment