Hola!! Que tal??

Ehk siis, üks asi, mida ma oma esimeses hispaania keele tunnis teada sain, oli see, et tegelikult kirjutatakse see tervitus sõna, mida hääldatakse "ola", hoopis h tähega. Ma kusjuures kunagi ammu teadsin seda, kui David üritas meile portugali keelt õpetada...ma teadsin, et hispaania ja portugali keeles ei ole need sõnad päris täpselt samad. Aga nali on selles, et meie armas hispaania keele õpetaja TÜs, kes oli pärit siiski Hispaaniast (kuigi vist kanaaridelt, kus räägitakse ja kirjutatakse asju teistmoodi kindlasti, sest keel, mida räägitakse, oleneb siin väga väga väga sellest, kus elatakse), õpetas meile, et seda kirjutatakse o-ga. Igatahes, epiphany missugune.

Muidu oli hispaania keel selline huvitav. Esiteks, algajatel on seda kaks korda nädalas: esmaspäeviti ja neljapäeviti, aga iga kord neli tundi. jah, neli tundi. No tegelikult mitte päris neli tundi, sest neljapäeval vähemalt kestis see meil natuke üle kolme tunni ühe kümneminutise pausiga. Aga muidu, meid on seal vist üksteist, kui ma ei eksi...või noh, seekord oli. Mina, leedu tüdruk, kelle nimi mulle meelde ei jää, kaks türklast (kaasaarvatud see türgi poiss, kellega ma ühel esimesel peol kohtusin), neli slovakki, üks itaallane ja siis kaks tüüpi iraanist. Muidu on inimesed toredad ja nii edasi, aga ma pean rääkima sellest itaallasest. Ma tean, itaallased tekitavad minus väga tugevaid emotsioone:D Kõigepealt tüüp jäi hiljaks muidugi...vajus sisse, ja siis istus pool tundi päikeseprillidega. Ja siis iga kord kui ta midagi ütles, siis mina ikka täiega võpatasin, mega kähe ja kõva hääl on tal..ja siis..ta ei räägi onju hispaania keelt, sest ta on algajates...aga ta ei räägi inglise keelt ka. Nii et ta räägib mingit hispaania-itaalia-inglise keele putru ja mitte keegi peale õpetaja temast aru ei saa. Ja noh, muidugi tema väljanägemine andis põhjust juba enne, kui tuli välja, et ta itaaliast on, arvata, suhteliselt kindel olla, et ta on itaalia poiss. Ja ta nimi on muidugi Vincenzo või midagi taolist. Aga temast natukene hiljem veel.

Siis, õpetaja on hästi tore, selline 50 ringis onu, ülikonna ja portfelliga..aga hästi sõbralik ja ta räägib tunnis põhiliselt hispaania keeles ja siis tõlgib selle inglise keelde kui vaja. Ja täitsa saab aru, keelekümblus missugune. Aga esimeses tunnis händlisime selliseid asju, mida ma juba teadsin, basicsid nagu numbrid, tähed, kuidas enam-vähem määrata, kas sõna on nais-või meessoost ja nii edasi.

Aaaa, ja siis me tegime pausi ja mina läksin vending machine'i juurde endale shokolaadi hankima ja siis üks slovakkidest, ainuke poiss nende seast, tuli minu juurde ja oli nii, et so, you are from estonia, huh? Mul oli nii, et jaa. Which town are you from? mina: Does it make a difference? (no sest tõesti, mõni üksik on Tallinnat siin teadnud, aga mitte rohkem) Tüüp: yeah, I've been there, I worked in Narva. Igatahes, tuleb välja, et see kutt, kelle nime ma ka ei mäleta, oli millalgi teinud mingisugust praktikat kooli jaoks Narvas, töötas kuskil hotellis vms. Minu reaktsioon oli muidugi, et oh, Narva väää. That's not really Estonia, no offence. Aga jah, kuna Narvas rääkisid kõik vene keelt ja Tallinnas oli ta ka vene keelega hakkama saanud, siis ta oli veendunud, et kõik räägivadki Eestis vene keelt ja siis ma sain jälle selgitada, et ei ei ei ei ei ei ja veelkord ei, vene keel on so last century:D Aga jah, niiii kihvt on kohata inimesi, kes on Eestis käinud.

Tollel samal õhtul olime me kodus...siis Sara tuli natukeseks külla, midagi nad siin seletasid suhteliselt pikalt elutoas hispaania keeles, I did not bother to join in with my Que tal? :D Ja siis millalgi 12 ajal läksime Laocoontesse (ma ei tea ikka päris kindlalt, kuidas seda kirjutatakse), seal olid igast toredad inimesed, nt Ieva (leedu tüdruk), siis tema roommate Bine, kes on Austriast, Mauro, ja siis ta oli oma toakaaslased ka kaasa võtnud, kellest eelmine kord ta oli rääkinud, et need tüdrukud on imelikud, nad ei räägi üldse:D Igatahes, super, need tüdrukud on Poolast ja nende mõlema nimi on Patricia ja nad ei räägi hispaania keelt. Nad olid alles jõudnud Ciudad Reali, nii et nad ei jõudnud veel hispaania keele tundi tulla, aga nad vist ka joinivad meiega. Anyway, calimocho kätte ja tuju heaks ja siis ma seletasin Maurole, et duud, mu hispaania keele tunnis on kõige imelikum itaallane ever (nii hea, et ma saan itaallasele rahulikult rääkida, kui imelikud itaallased on. seda vist põhiliselt sellepärast, et need imelikud itaallased on põhiliselt lõunast ja Mauro ise on Milanost, nii et jaa) ja ma ei pidanud teda kirjeldamagi, mauro sai juba aru, kellest ma rääkisin. Nimelt oli too sama imelik itaallane (kutsumegi teda edaspidi nii. kuigi ma ei teagi, kuidas ma siis ülejäänud itaallasi kutsuma hakkan) just mõni minut enne ühele Patriciale külge ajanud. Ja siis ma ütlesin Patriciadele, et ärge üldse muretsege, see tüüp on meie hispaania keele tunnis ka. Aaanyway, siis läksime me Compaysse, kus olid kõik ülejäänud erasmuslased ja tegime väikse tantsulka. Meil oli reede hommikul kool, nii et mina vajusin voodisse kuskil nelja ajal.

Hommik ei olnud eriti kerge, aga mina, nagu ma alati olen teinud, ei jäta mingi eelmise õhtu lolluse pärast hommikul kooli minemata. Vedasin ennast siis kooli, ja kui mina kohale jõudsin, oli seal ainult hispaania tüdruk Julia ja siis ootasime ja ootasime ja siis tuli õppejõud ja läksime klassi ja ootasime natukene veel, siis tuli üks poiss ja üks tüdruk veel ja niimoodi neljakesi tegimegi tundi. Literary theory siis taaskord...millegipärast vaatamata väga vähesele unele olin ma võimeline väga hästi kaasa mõtlema ja rääkima ja see oli ülivahva. Mõelge selle üle, kas on olemas üks reality või on neid mitu?

Päeval mina magasin. Õhtul kuskil pärast kuut, kui ma ärkasin, läksime me poodidesse. Nimelt on siin laupäeval (täna) ja järgmisel nädalal mingi karnevali moodi teema. Ja siis kõigil on kostüüme vaja. Saime inimestega kokku ja hakkasimegi ühest kostüümipoest teise käima (neid on siin palju) ja gaash, seal oli nii palju rahvast. Mina ei kavatsegi mingi friiking kostüümi peale raha kulutada, kui sellega niigi kitsas on, nii et mina ostsin endale lihtsalt nelja euro eest nõia mütsi ja olen nõid niimoodi lihtsalt. Danijel kulutas umbes nelikümmend eurot oma kostüümi peale vist. Nagu get real. Siis läksime koos Ievaga Chocolateriasse churrosid sööma. Ma olen nii tubli olnud, see oli siiamaani alles teine kord, kui churrosid sõin ja ma võtsin ainult ühe, nii et väga hea tulemus, arvestades, et see Chocolateria meist umbes kahe minuti kaugusel on. Aga see shokolaad on niiiiiiiiiiii hea. Gaash, keegi võiks Eestist siia õppima tulla, kuidas õiget shokolaadi teha. Nagu kuuma shokolaadi, I mean. Aga jah...järgmine kord kui sinna satun, siis teen churrodest pilti ka, sest ma arvan, et osad ei kujuta ettegi, mis asjad need churrod on.

Siis käisime poes, ostsime veini ja tinto de veranot ja tulime koju...varsti tulid Ieva ja Bine meie juurde ja tegime botelloni ehk siis nii öelda soojenduse. Mina jõin oma tinto de veranot, mis mulle väga maitses ( see on selline 1,5 (vist) liitrises pudelis veinitaoline jook, mis ei ole tegelikult minu meelest üldse eriti veini maitsega, millele on lisatud sidrunit, aga see on magus ja minu meelest väga hea) ja teised jõid oma väga halbasid punaseid veine (ei ole minus punase veini fänni..ja tegelikult ei oska ma ilmselt üldse veini hinnata. Aga samas, äkki õpin ka selle Hispaanias olles ära, kuidas heal ja halval veinil vahet teha). Ieva rääkis mulle, et ta on Tartus käinud ja et talle väga meeldis Tartus ja siis ta demonstreeris oma eesti keele oskusi: tere, aitäh, terviseks. Nii super. Mina ja Ieva ostsime eilseks õhtuks maskid endale, sest Ieval oli infot, et kui on midagi kostüümilaadset, siis saab Laocoontes tasuta mojitot. Panime siis oma maskid ette ja jalutasime Laocoontesse, kus me saimegi tasuta mojitod (milles ei olnud ei münti ega laimi ehk siis see oli lihtsalt pudelimojito), kus Julie meist lahkus, sest tal ei olnud hea olla ja kust me edasi sundusime MoMausse, kus erasmuslased said taas tasuta juua (ma tean, not good) ja kus oli jälle igasuguseid toredaid inimesi, aga tuli välja, et mina ja Ieva olimegi ainukesed, kes vaevusid kostümeeruma:D St mitte kellelgi teisel ei olnud maske ega midagi. No tore.

Minul tuli millalgi peale nelja uni peale ja kui välja astusin, sain sihukese shoki: LUND SADAS!!!!! Ülimõnus on muidugi ballerina flattidega läbi lume koju jalutada (ma suutsin ära ka eksida kusjuures:D). Aga see lumi ei olnud külm, see oli täitsa hispaania lumi.

Ma nüüd lähen uurin, mis peol edasi sai, kui ma ära tulin, Danijel jäi minust sinna.

Ma loodan, et teil ei ole väga midagi selle vastu, kui ma kõigest nii detailselt kirjutan. St tegelikult kui teil on midagi selle vastu, siis te ei pea lugema:D Tahan lihtsalt, et te teaksite suhteliselt täpselt, mida ma kogen.

peace out.