on liialt lühike päev.

vot just selline tunne tekib vahepeal siin. et see aeg, mis mul siin antud on, on liialt lühike. the more reason to make the most of it.

eile oli väga tore. Kohale tulid Ieva, Victor ja Kate ja meil oli väga tore vaatamata sellele, et arvuti kõlar ei olnud piisavalt vali, et arvuti ekraan ei olnud piisavalt suur, et pannkoogid ei tulnud head välja (Victor oli nii nunnu ja kutsus neid baby pancake'ideks, et mind lohutada, sest ma tahtsin teha ülepannikooke, aga kuna kõigi meie pannide keskosad võtavad kõik mis nende peale panna kinni, siis ma ei saanud neid teha, vaid sain ainult väikeseid beebipannkooke teha, ja muidugi mind ei aidanud ka see, et ma ostsin täiesti vale jahu (küll nisujahu, aga sellise pruunika) ja et piim on siin nagu vesi), kuigi kõik olid pärast nii nunnud ja kiitsid ikkagi (mina isiklikult ei suutnud rohkem süüa, kui kaks tükki), vaatamata sellele, et eestlaste inglise keele aktsendid selles filmis on nii tugevad, et mul endalgi oli raskusi aru saamisega.

Tundus, et neile meeldis. Ja Victor ütles, et see, kuidas Eesti sai oma iseseisvuse, ilma vägivallata, vot seda tahaks ta näha ka oma kodumaal Kolumbias, et inimesed ei sõdiks üksteise vastu, vaid suudaks kokku leppida, et see riik saaks ometigi funktsioneerima hakata. Aga noh, 45 miljonit inimest on natukene keerulisem händlida kui miljonit.

Nad ei suutnud uskuda seda, et nõukogude ajal ei võinud jõule tähistada.

Ja nad ei suutnud uskuda, et see kõik toimus nii hiljuti.

Ja Ieva ei suutnud uskuda, et see, mis toimus Leedus, toimus ka Eestis ja ta rääkis, et meie Laulev Revolutsioon oli võrreldes nende laulva revolutsiooniga ikka tõeline LAULEV revolutsioon.

Ja nende kõigi lemmik seal filmis (ma ei tea, kui palju te seda filmi näinud olete või kui hästi te mäletate) oli Imre Sooääre ema (oli vist ema, ma ei usu, et ta vanaema oli) oma rahvariiete ja just eriti selle asjaga, mis tal peas oli. Kate-i esimene reaktsioon oli, et: is she a priest? Ja noh, kui seda asja vaadata, siis see näeb tõesti välja nagu midagi sellist, mida paavst kannaks. Ja siis nad naersid seda terve filmi:D

Ja edasi oli Laocoonte, nagu ikka ja koju poole kolme aeg.

Täna oli jälle Ameerika kirjandus ja see loeng on lihtsalt nii kihvt. Seal saab KOGU AEG naerda, nagu iga asja üle, see on freaking awesome. Ja see tädi, nii mööda kui ta ka ei ole, on ta tegelikult tore ja hea südamega. Aga see kõik on simply ridiculous.

aaa, ja teisipäevane kontsert: