ja täna annab onu päeval ka netti, how kind.

minu eilsest essee kirjutamisest nii palju, et kui ma take aways olin, siis ma selleni ei jõudnud, ja kui ma kodus sellega tegeleda üritasin, siis ma ei suutnud lihtsalt ja siis täna hommikul läksin rampsi, et Gordonile meil kirjutada ja talle halada midagi kokku, et mul pole aega olnud vms, et kas saaks ajapikendust (jah, veel ajapikendust), siis chekkisin korraks õisi ja saate aru, Gordon on kõige nunnum onu üldse. Ta oli mulle juba arvestuse ära pannud:):) See on isegi Gordonist natukene liiga lahke. Aga mitte, et mul midagi selle vastu oleks:)

Eile õhtul, kui üritas

in siin siis seda esseed kirjutada, tuli mingi õudne nõrkus peale ja siis kuskil poole üheksa ajal ütlesin teistele, et ma nüüd lähen ära magama, mul ei ole eriti hea olla. Ja pakkuge, kas ma magasin täna öösel üldse? Tegelikult ma ise pakuks, et äkki umbes tunnikese magasin isegi. Aga nii kui ma voodisse jõudsin, tulid mul sihukesed külmavärinad peale, et kohutav, ja niimoodi ma värisesin siin teki all tükkkkkk aega, tunde, ja siis ma sain aru, et midagi on natukene valesti....aga kuna mul kraadiklaasi siin ei ole, siis ma pidin lihtsalt ise pakkuma, et mul on palavik ja aspiriini peale panustama. Ja kusjuures aitas. Külmavärinad kadusid ära, varsti oli nii palav, et võtsin sokidki jalast ära...igatahes, natukene hakkas parem, selles mõttes, et külmavärinaid ei olnud enam...aga magada ikka ei saanud...igatahes, väga tüütu oli ja hommikul 9:30ks kooli minna ei olnud eriti lõbus. Hommikul süüa ei suutnud ma mitte midagi ja liigutada sain ennast ka ainult väga aeglaselt.

Aga olin vapper ja vedasin ennast kooli ikkagi..kõigepealt läksin ma Letras majja, kus minu meelest peaksid toimuma minu loengud, küsisin ühe tädi käest, kes inglise keelt ei rääkinud, kus see ruum on, kus mul loeng olema pidi ja tema seletas...läksin siis sinna ruumi juurde, chillisin seal üksinda natukene aega ja sain aru, et midagi on nagu valesti..ja siis küsisin ühe onu käest, kes rääkis inglise keelt ja tema seletas mulle, et kui ruumi numbri ees on A täht, siis see tähendab Aulariat vms. Et see on kohe üks eraldi maja, kus ongi pmst ainult klassiruumid või auditooriumid vms. Igatahes, läksin siis sinna majja ja otsisin selle ruumi sealt majast üles ja siis seal paar tüdrukut veel ootasid ja siis ma ühe käest igaks juhuks küsisin, et kas ma olen õiges kohas. Jess, olingi.

Loeng, mis mina arvasin, et on seotud Suurbritanniaga on hoopis United States History and Culture. Jah, nii mööda paningi...lihtsalt selle aine nimes hispaania keeles ei olnud midagi seotud USAga vms, ja siis ma millegipärast lihtsalt eeldasin:D Aga muidu, see onu, kes seda annab, on selline huvitav....ta kasutab sõna 'bloody' väga palju...nagu väga

väga väga palju. Ta muidugi suutis ka küsida, et kas siin on Erasmuse tudengeid ka ja siis ma olin ainuke, kes käe tõstis (ausalt ka, ma olengi vist ainuke Erasmuse tudeng, kes siia inglise keelt õppima tuli:D sest absoluutselt iga kord, kui ma kellelegi ütlen, et ma õpin inglise keelt, saan ma endale suure naeru näkku) ja siis ta ütles, et jah, sa tundusid jah selline. Ja siis ta oli hullult kuri nende hispaania õpilaste vastu, mõnitas neid nende inglise keele taseme pärast jne (no hispaanlaste inglise keele tase on üldiselt alla igasugust arvestust tõesti), mis minus tekitas küsimusi, sest see aine on neljanda aasta inglise filli tudengitele (siin õpitakse vist 5 aastat nagu ma aru olen saanud) ja ma ei saa aru, kui hull asi siis olla saab..meil ei tuleks ühelgi õppejõul minu meelest eriti pähegi ühtegi õpilast nende inglise keele oskuse pärast mõnitada. Sest see lihtsalt ei ole probleem. Aga siin vist on...sest kui üks kutt suu lahti tegi ja küsimuse esitas, oli see hispaania aktsent nii THICK, et ma pidin ikka korralikult kuulama, et temast aru saada. Aga ega selle õppejõu enda inglise keel ka just perfecto ei ole.

See aine käsitleb siis USA ajalugu ja kultuuri läbi tekstide (jaa, lugeda saab...kuigi see pole midagi, kõige pikem tekst pidi olema a'la 20 lehekülge ja see pole midagi võrreldes sellega, mis me Evale igaks nädalaks lugema pidime. Not that I did;)) ja piltide. Ja kui onu küsis, et mis siin pildil toimub, mis siin pildil on, siis gaash, MINA (mina, of all people) olin enam-vähem ainukene, kes vastas. Et jah, siin pildil on Alcatraz, siin pildil on Lee Harvey Oswald. Ja kusjuures siin on samamoodi, et Erasmuse tudengid pidi nagu kõvasti aktiivsemad olema kui tagasihoidlikud hispaanlased, kes sõna otseses mõttes enamiku loengust jaanalindu mängivad.

Et jaa, selline oli minu esimene loeng, suhteliselt uneventful, aga siiski..eventfulim, kui suur osa minu siinoldud ajast. Siis läksin ma immatrikuleeruma, D

anijel tuli sai minuga seal kokku ja saate aru..see on nagu pangas või migratsiooniametis Eestis, võtad numbri ja ootad, et su number tahvlile tuleks ja siis lähed ühe laua juurde ja siis vaadatakse su paberid üle, saad veel pabereid ja siis templid ja oledki ülikooli sisse kirjutatud. Juhhei. Igatahes, Danijel ütles, et Julie oli hommikul üritanud pärast immatrikuleerumist pangakontot teha endale ja siis öeldi talle ka Caja Castilla la Manchast, et peab minema politseijaoskonda ja elamisloa tegema. Päriselt päriselt. Igatahes, Danijel pidi ka siis ära minema ja mina, hädapätakas, kes ise hakkama ei saa, helistasin Laurale ja kutsusin tema endaga panka kaasa. Sealt öeldi meile, et me peame minema mõnda teise kontorisse, et see on mingi eriline kontor, kus üldse ei avatagi kontosid (I love it, kuidas meile igakord erinevat infot antakse) ja siis läksime linna, ühte teise kontorisse, astusime sisse, Laura küsis ühelt tädilt, et tere, see neiu siin on Erasmuse tudeng ja ta sooviks pangakontot avada ja et mida selleks vaja oleks? Tädi: Passi. Laura: Mitte midagi muud? Tädi: Ei, milleks.

EI PÄRISELT!!!!!

Jah, ja nüüd mul on pangakonto, reedel saan loodetavasti kaardi ka kätte ja täna loodetavasti saame minna Vodafone'i ja tekitada interneti. Aga pange tähele, ma ei hõiska veel. Eieieieieieieieieieieieieieiei.

Ja ma ostsin endale teed ja laimi ja teen endale mõnusalt c-vitamiinist teed varsti. Tegelikult enne teen ma uinaku. Ja siis joon teed. Jah, just nii.

Hasta luego.

selle siin üleval kirjutasin ma tegelikult eile ja siis just kui postitama hakkasin, siis onu võttis neti ära jälle.

eile, kui käisime netti küsimas vodafone'ist, siis saime me sealt sellise vastuse, et nüüd tahavad nemad ka elamisluba:D aga et see kutt (kellel oli roosa telefon, btw), kes meiega tegeles seal, pidi täna helistama meile, et ta pidi kellegagi rääkima, et äkki saab teha midagi about it. Ja muidu, kui ei saa, siis teeme lihtsalt Anselmo (meie landlordi) või kellegi teise nimele selle. Sest selline nagu see internet praegu on...gaash, niimoodi ei saa jätkuda ju.

Täna käisin jälle selles samas loengus ja täna onu analüüsis terve tunni ühte Dorothea Lange'i fotot, mille nimi on Migrant Mother ja tema eesmärgiks oli rääkida kõigest, mis selle pildi peal on, what it stands for, etc. Väga huvitav oli!!!

ma just natukene aega tagasi käisin linnas otsimas internetikohvikut which I did not find, aga siis viis tee mu zarasse, kus ma sain endale päikeseprillid (ometigi!) ja kus ma nägin Kate-i (üks inglise tüdruk, kellega me saime tegelikult juba esimesel päeval tuttavaks vist) ja kahte poola tüdrukut ja nad kutsusid meid endaga koos chillima õhtul linna peale. Et tuleb vahva õhtu ilmselt täna. Aga mina ei saa olla kaua õues, st väljas, sest mul on 9.30 homme loeng. Awesomeness:):)