Maria Caipirinha. Veel tüüpilist peomuusikat teile.

Reedel tulid Ievale külla kaks couchsurfingu kutti, üks USAst ja teine Iirimaalt ja siis chillisime nendega.

Eile käisin ma esimest korda sel aastal ja üle üldse esimest korda elus veebruarikuus ilma jopeta õues. Ja niii soe oli. 24 kraadi oli isegi mingi hetk vist. Kevad:)

Tänaseks oli inglise tüdruk Dannika kutsunud meid enda juurde lõunale ja see oli kõik niiiiii hea. Esimene korralik home-cooked meal, mis me siin olles saanud oleme. Kana, kartulipuder, juurviljad, gravy ja siis muidugi on top of everything: CRUMBLE!!!! Crumble jäätisega, see on üks kõige paremaid magustoite ever, Cathy tegi seda mulle, kui ma Amsterdamis käisin ja nüüd sain seda jälle ja see on nagu nii lihtne, aga nii hea. See on nagu omamoodi õunakook. Igatahes, ülivahva pärastlõuna toredate tüdrukutega ja siis kui meil kõigil olid kõhud täis ja meil kõigil olid food baby'd (kate õpetas selle sõna meile, niimoodi kutsutakse seda, kui kõht pärast sööki tohutult punnis on:D Siis öeldakse, et I've got a food baby :D amazing!), vaatasime härjavõitlust telekast ja see oli lihtsalt kohutav. Meil siin kõigil käib peas pidevalt dilemma, et kas me tahaksime seda laivis vaatama minna või mitte, kas minna või mitte. Arvestades, et juba tsirkus loomadega on minu jaoks liiga karm teema ja juba see, mida me teleka vahendusel täna nägime, oli liiga jube, siis ma ei tea, mida ma seal koha peal teeks. Hüsteeritseks ilmselt.

Aga jah, pildid ka tänasest:

toit on püha.

inglise tüdrukud köögis.

Amazing food!!

Crumble!!!

Kate ja Julie.

Vasakul Dannika, paremal Rebecca.

Ma tean ma tean, pilte lubasin juba ammu. Aga ma lollakas ei ole enda fotokaga viimasel paaril päeval pilte teinud, nii et kannatust, et saaksin teiste fotokatest pildid kokku korjata. Aga eile käisime Compays, sellele eelnes mõnus botellon meie juures, jõime calimochot ja sangriat ja sõime minu armsalt väikesteks lõigatud porgandeid (jaa, ma nakatan ka siin inimesi porgandi vaimustusega, kuigi alguses olid nad nii, et mis asja, niimoodi niisama söömegi porgandit või? aga lõpuks oli iga porgandi pulgake kadunud;)) ja Victor ja Julie, hevid nagu nad on, rokkisid Slipknoti ja Rammsteini saatel samal ajal kui meie Ieva ja Petraga (Tsehhi tüdruk) tundsime rõõmu nende üle naermisest:) Mõnusad inimesed.

Ja et näidata, kui mõnusad on õhtud siin Ciudad Realis, video eile õhtusest Compayst. Siin mängib kitarri üks türgi poiss, kes on kõigi sõber, kellega ma ise ka paar õhtut tagasi juttu ajasin, aga kelle nime ma kuni tänaseni ei teadnud. See on siis Ekin ja see tobu, kes ta kõrval istub, on Mauro, kes on viimasel ajal kogu aeg purjus.

on liialt lühike päev.

vot just selline tunne tekib vahepeal siin. et see aeg, mis mul siin antud on, on liialt lühike. the more reason to make the most of it.

eile oli väga tore. Kohale tulid Ieva, Victor ja Kate ja meil oli väga tore vaatamata sellele, et arvuti kõlar ei olnud piisavalt vali, et arvuti ekraan ei olnud piisavalt suur, et pannkoogid ei tulnud head välja (Victor oli nii nunnu ja kutsus neid baby pancake'ideks, et mind lohutada, sest ma tahtsin teha ülepannikooke, aga kuna kõigi meie pannide keskosad võtavad kõik mis nende peale panna kinni, siis ma ei saanud neid teha, vaid sain ainult väikeseid beebipannkooke teha, ja muidugi mind ei aidanud ka see, et ma ostsin täiesti vale jahu (küll nisujahu, aga sellise pruunika) ja et piim on siin nagu vesi), kuigi kõik olid pärast nii nunnud ja kiitsid ikkagi (mina isiklikult ei suutnud rohkem süüa, kui kaks tükki), vaatamata sellele, et eestlaste inglise keele aktsendid selles filmis on nii tugevad, et mul endalgi oli raskusi aru saamisega.

Tundus, et neile meeldis. Ja Victor ütles, et see, kuidas Eesti sai oma iseseisvuse, ilma vägivallata, vot seda tahaks ta näha ka oma kodumaal Kolumbias, et inimesed ei sõdiks üksteise vastu, vaid suudaks kokku leppida, et see riik saaks ometigi funktsioneerima hakata. Aga noh, 45 miljonit inimest on natukene keerulisem händlida kui miljonit.

Nad ei suutnud uskuda seda, et nõukogude ajal ei võinud jõule tähistada.

Ja nad ei suutnud uskuda, et see kõik toimus nii hiljuti.

Ja Ieva ei suutnud uskuda, et see, mis toimus Leedus, toimus ka Eestis ja ta rääkis, et meie Laulev Revolutsioon oli võrreldes nende laulva revolutsiooniga ikka tõeline LAULEV revolutsioon.

Ja nende kõigi lemmik seal filmis (ma ei tea, kui palju te seda filmi näinud olete või kui hästi te mäletate) oli Imre Sooääre ema (oli vist ema, ma ei usu, et ta vanaema oli) oma rahvariiete ja just eriti selle asjaga, mis tal peas oli. Kate-i esimene reaktsioon oli, et: is she a priest? Ja noh, kui seda asja vaadata, siis see näeb tõesti välja nagu midagi sellist, mida paavst kannaks. Ja siis nad naersid seda terve filmi:D

Ja edasi oli Laocoonte, nagu ikka ja koju poole kolme aeg.

Täna oli jälle Ameerika kirjandus ja see loeng on lihtsalt nii kihvt. Seal saab KOGU AEG naerda, nagu iga asja üle, see on freaking awesome. Ja see tädi, nii mööda kui ta ka ei ole, on ta tegelikult tore ja hea südamega. Aga see kõik on simply ridiculous.

aaa, ja teisipäevane kontsert:

Ilusat vabariigi aastapäeva!!

Täna kiusan ma ka siinseid inimesi ja kutsusin kõige lähemad siinsed sõbrad külla õhtul ja näitan neile "The Singing Revolution'it" ja siis me teeme pannkooke ja saan neile õpetada veel naljakaid eestikeelseid sõnu. Ciudad Realis on juba legendaarseks saanud sõna "terviseks", mis kõigile kõlab nagu "dirty sex" ja siis iga kord, kui klaase kokku lööme, siis kõik üürgavad: DIRTY SEX!!!!

Ja siis just eile õhtul arutati, et kuidas sõna "fire" on globaalne, universaalne, et fire, Feuer, fuego ja siis vaadatakse minu otsa, et noh, kuidas see eesti keeles on. Ja siis mina vaikselt ütlesin, et "tuli". Nad ei jõua ära imestada, kui imelikud sõnad eesti keeles on. Nt vihmavari on väga aktuaalne sõna praegu. Mitte paraguas või parasol, vaid vihmavari.

Seda ka, et siin ei ole mitte ühtegi skandinaavlast. mitte ühtegi soomlast, rootslast, norrakat. Nii et mina olen siin kõige külmema koha representative, sest ok, ühed kutid on vist Peterburist, aga siiski. Ja siis Angelo üks päev rääkis, kuidas ta oli paar kuud tagasi esimest korda lund läinud ja kui excited ta oli (ta on kolumbiast).

Ja üks põhjusi, miks ma tahan inimestele eesti kohta asju rääkida ja õpetada on see, et nad mitte ainult ei tea, vaid nad teavad täiesti valesid asju. Näiteks üks päev Victor just arutas, et kuidas meil oleks ühte lätlast vaja, et ta minu ja Ieva vahele istuma panna, siis on kõik balti riikide tüdrukud olemas. Aga siis Julie oli nii, et eiii, venelast on ka vaja ju. Minu ja Ieva reaktsioon oli nii, et: EI!!!! Ja Julie oli nii, et mis asja, Venemaa ei olegi balti riik? Ürita siis sellistega rallit sõita.

Ja üks kord tuli jutuks, kuidas tegelikult väga raske on leida inimest, kes on nn puhast tõugu, me oleme kõik ju kuidagi moodi erinevate rahvuste järeltulijad. Ja siis ma rääkisin, et eestlased on olnud nii vene, rootsi, taani ja ka saksa võimu all ja siis Julie silmad läksid suureks, et mida?? Samas ma saan aru, et ta ei tea seda, Saksamaa ajalugu on kindlasti pikem ja keerukam, kui Eesti oma, nii et ega nad ei peagi teadma, kes kus mis täpselt nende võimu all olnud on. Aga mõnes mõttes oleks hea, kui nad teaksid.

Eile käisime brasiilia jazzkontserdil, see oli meie facultadi majas, ja see oli ülimõnus. See naine, kes seal bändis laulis, ta oli niii ilus ja see, kuidas ta liikus, niii äge. Ja muusika, mõnus. Mõtetes olin mina eelmise suve folgil, kus oli see vahva brasiilia tüdrukute bänd ja kuigi ma olin selleks kontserdiks omadega täiesti läbi, siis siiski mäletan seda piskut, mida me seal kuulsime ja see oli nii mõnus.

Pärast läksime ühte kohta, mille nimi on Livingroom ja chillisime mõnusate inimestega.

Igatahes, ja Danijelil läheb kolm nädalat viisa saamiseks.

Ja homme panen tänasest õhtust pilte ka üles, kui keegi peale minu ja Julie otsustab kohale ka tulla:D

Praegu teen ühe siesta une.

Ilusat pidupäeva.

olin jalutamas täitsa meie omal alleel, samal hetkel kui sai tõmmatud teatud paralleel.

sorry, et ma spämmin pidevalt siin muusikaga, aga lihtsalt pean jagama seda jube head laulu ja videot. tegelikult raudselt see laul on mingi eriti popp eestis ja siis te olete seda ma ei tea kui palju kuulnud-näinud:D Aga mina elan siin infosulus ja avastasin selle enda jaoks alles täna. Heatujulaul.

Hola chicas y chicos!!!

Gypsyyyyyy. Pange see ülimõnus laul käima selleks ajaks, kui te seda loete, mis ma nüüd teile kirjutan. Shakira on niiii hea.

Sellel nädalal tegin ma oma isikliku rekordi. Milles? Pidutsemises muidugi. Ma suutsin end kui muidu totaalset kuivikut täielikult ületada sellega, et käisin esmaspäevast reedeni igal õhtul väljas. Ja Hispaanias väljas käimine on natukene karmim kui Eestis. Nii et ma olen ka selle pärast enda üle uhke, et ma ellu jäin. Ja nüüd pean vaikset nädalavahetust ja sain eile teada, et mul ei ole ka esmaspäeval loenguid, nii et yeahhhh!!!

Aga muidu, what has been going on? Kolmapäeval Laocoonte. Meie kolm (mina Julie Ieva) läksime väga väga väga vara, kuskil poole 11 ajal, ja siis oli seal umbes 5 inimest, aga juba varsti olid kõik teised ka seal, nii et fun õhtu jälle.

Neljapäeval oli kool. Kool oli põhiline neljapäeval:D Ameerika kirjandus. Jah. Gaash. See tädi, ta nimi on Lucia, on nii möööda. Ma tean, ma kordan ennast:D Aga neljapäeval oli ta kohe väga imelik. Ta rääkis veel imelikumalt ja veel seosetumat juttu, kui muidu ja me olime terve tunni nii, et tädi, mis sul viga on ja ausalt, ma olin täiega vihane, et mis sellel ülikoolil viga on, miks nad lasevad sellisel inimesel õpetada. Aga siis umbes poole tunni pealt ta ütles, et tal on kohutavalt halb olla ja et ta lõpetaks tunni. Nii et see natukene seletas tema veel imelikumat olekut, aga siiski. Ja muidugi legendaarne ja geniaalne on see, et ta ütleb short story Rip van Winkle kohta Rip van Winkling ja iga kord, kui ta seda ütleb, saadab teda klassi poolt suur kogus itsitamist, aga ta ise ei saa üldse aru, et ta midagi valesti ütleb.

Pärast seda loengut läksin koos Vicky ja Maria, oma kreeka sõbrannadega lõunale ja avastasin uue lemmikjoogi enda jaoks. Selle nimi on Shandy ja selle kohta öeldakse vist ginger beer ja see on niiiii hea.

Õhtul oli hispaania keel ja imelik itaallane (kes muide lisas mu feissbukis sõbraks nagu kõik teised ja tuleb välja, et meil on samal päeval sünnipäev, kas on nõme või jaaaaa, ma loodan, et meil muud midagi ühist ei ole) tegi comebacki. Nimelt, teda ei olnud esmaspäeval tunnis, nii et me mõtlesime, et ta nüüd ei tulegi enam. Aga imelik itaallane ei disappointi ja tuli vapralt kohale neljapäeval ja oli as imelik as always. Okei, tegelikult on imelikul itaallasel nimi ka ja ta nimi on Vincent. Nii et me võime teda ka Vincentiks kutsuda. Aga kõige humoorikam oli see, kui õpetaja tahtis hangmani mängida ja Vincent pidi laskma meil sõna arvata ja ta ei saanud absoluuuutselt aru, mis toimub ja mis mäng see on selline. Nii et huumor on temaga tagatud for sure. Peaks temast pildi hankima, et teile näidata, miks ma temast nii arvan, nagu ma arvan.

Õhtul käisid teised kinos, aga mina mitte, sest filmid on ju dubleeritud kõik. Aga pärast, kuskil ühe ajal tulid Bine ja Ieva meile ja tegime kiire botelloni, kuna me oleme aru saanud, et baarides botellonitada on natukene liiga kallis. Nii et tegime ise calimochot ja see tuli väga hea. Ja siis läksime Compaysse, kus oli jälle karneval, aga meie olime oma karnevali juba ära pidanud, nii et kostüüme meil ei olnud, kuigi Ieval ja Juliel olid kaaaaabud, nii et I guess that also counts. Aga jaaa vahva pidu jälle ja see on väga lahe, et baarmenid joovad siin koos klientidega:D Loodetavasti mitte kogu aeg, aga neljapäeval tuli seda ette. Kui Compay juba poole viie ajal kinni pandi, läksime mina, Ieva, Patrycjad ja Luis, kes on üks mentoritest (ja btw, ma olen juba ammu tahtnud rääkida, et ta näeb täiega välja nagu see tüüp, kes Unistuste printsessis oli see bachelor vms, mäletate küll, mina ei mäleta ta nime, aga noh, teate, keda ma mõtlen eks) Antonio poole, kes on ka mentor ja olime seal natukene ja siis mingi hetk tuli uni peale ja mina ja Patrycjad tulime koju ära.

See oli siis neljapäev.

Eile hommikul käis minu peas tohutu dilemma, kas minna kooli või mitte minna. Sest kolm tundi und ei olnud piisav. Aga ikka läksin, muidugi läksin. Literary theory. Ja see läheb üha huvitavamaks ja keerulisemaks. Alustasime feminist theoryga ja arutasime meeste ja naiste põhilisi erinevusi ja siis Felipe, üks ülinunnu ja vahva hispaania poiss, kurtis seda, et kõik teismelised tüdrukud valivad pahasid poisse. Nii et teemad selles tunnis ulatuvad seinast seina. Ja tõesti, selle õppejõuga saab kõigest rääkida, ja ta paneb meid mõtlema, see on nii super.

Pärast loengut sain Juliega kokku ja läksime churros con chocolatet sööma ja siis mina tulin ära koju magama. Magasin päev otsa (ja praegu ei ole mul päeval magamise vastu midagi, sest õues sajab kogu aeg nagunii, nii et päeval ei ole õues ka midagi teha) ja siis õhtul läksime CRIPTASSE!!!!!!!!!! Jaa. Mäletate, ma kirjutasin, et me käisime seal ühel oma esimestest õhtutest. See drinking game'iga koht. Seekord käisime seal mina, Ieva, Julie, Ola, Aga ja Antonio. Ja mõnusamat seltskonda ei saa tahta. Ma peaksin selle mängu reegleid seletama vist, et te saaks aru, kui karm see mäng on, sest alguses võib tunduda, et ah, calimochoga joomismängu mängida, see pole midagi juu. Igatahes, selles mängus on kaks täringut. Mängu alguses veeretavad kõik ühe korra neid täringuid, et määrata, kes on Lord of the Threes. Ehk siis see, kes saab kolme, on Lord of the Threes. Ja neid lorde võib olla ka rohkem kui üks. Lord of the Threes peab iga kord jooma, kui keegi veeretab kolme. Ja kui on topelt kolm, siis ikka topelt. Ja muidu on nii, et kui veeretatakse 6, siis peab veeretajast vasakul olev inimene jooma, kui 7, siis paremal, kui on kaheksa, siis peavad kõik jooma ja kes viimasena lõpetab, peab uuesti jooma ja kui numbreid on topelt, nt kaks kahte, siis veeretaja saab valida, kes on need kaks inimest, kes joovad või siis, üks inimene peab kaks shotti jooma. Ja kujutage ette, kui peaks olema kaks kuut. Mõnikord on veeretaja väga õel ja laseb ühel inimesel kuus shotti juua. Ja jooma peab kiiresti, sest muidu võivad teised karjuda: penalizacion!!!!!!! mis tähendab karistust, ehk siis peab uuesti jooma, kui penalizacioni saad. Nii et väga ohtlik mäng on see. Ja kui sul juhtub olema halba õnne ja you end up as lord of the threes, on see VÄGA ohtlik mäng. Aga jah, seekord tegin pilte ka, et saaksite ka näha, mis koht see Cripta on ja mis mäng see on, mida me mängime.

Ola, Aga, Antonio, Ieva ja Julie.

Calimochooooooo.

eile õhtul olime mina ja Ieva kaks korda lords of the threes ja siis teisel korral Antonio halastas meie peale ja võttis meie kolmed ka endale. Väga kena temast, aga jällegi, ohtlik ja rumal:D

kurjad kolmed.

Ola looking very excited!

Minu lemmikud chicad.

Julie, väike püromaan nagu ta on, meisterdas mulle tšäksiga sigaretipaki ümber olevast kilest sellise südame:D

hilarious pictures:D

Bine leidis ka meid lõpuks üles:D

Pärast läksime sööma ja siis Momausse ja siis koju ära ja nüüd siin ma olen.

Ma just üks päev rääkisin Mariale ja Vickyle, kui imelik see on, kuidas ma hakkan eesti keelt ära unustama. Nagu te ka ilmselt aru saate, siis ma ei oska enam eriti hästi kirjutada eesti keeles, lausekonstruktsioon on imelik ja nii edasi. ja kui ma räägin vahepeal kodustega, siis raske on sõnu leida. This is so not good, eesti keel on minu jaoks nii tähtis. Aga ei ole hullu, kui koju tagasi tulen, siis saate mulle eesti keelt õpetada ja mu üle naerda. Aga muidugi võite minuga siia iga kell eesti keelt rääkima tulla. Ootan!

Aa ja lähemal ajal kavatsen ma linna peale minna ja teha pilte. Meile lubati juba ammu ekskursiooni, aga ikka ootame. Nii et pean vist ise tegema endale ekskursiooni.

see laul kummitas mind ja Ievat teel koju esmaspäeval pärast Compayd, ehk siis sellist muusikat lastakse Compay selles saalis, kus me esmaspäeval olime.

soy un hombre divertido!!!!

don't mind the video.

it has already been a month.

Heiheihei. Mõtlesin, et kirjutan natukene, saan ilusti järje peale.

Laupäeval tiksusime enamuse päevast niisama kodus, aga õhtul tulid meile külalised. Ehk siis, laupäeval algas pmst siin karneval (ma ei tea siiamaani, mida nad täpsemalt tähistavad, aga pmst on see vist lihtsalt selleks, et talv ära ajada:D), mis kestab ka terve selle nädala. Ja siis me, st Julie mõtles, et võiks meie mentorid ja Sara külla kutsuda ja neile süüa teha. Ja laupäeva hommikul olid kõik nii, et jaaa, õhtul näeme ja nii edasi. Aga õhtul, kui meil oli toit juba ostetud, siis Laura ja Maria ei saanud ikkagi tulla (mis ajas Julie ja Danijeli meeletult närvi, nad on täiega solvunud nende peale, pmst sest Laura oli vist natukene valetanud selle kohta, miks ta tulla ei saa jne jne jne, aga mina küll oma närve sellise asja peale ei kuluta, no kui ei saanud tulla, siis ei saanud või ei tahtnud, big deal). Aga jah, siis Julie kutsus Bine (kelle tegelik nimi on Sabine which actually makes a lot of sense, aga mina mõtlesin, et ta nimi ongi Bine:D) ja Ieva ja Sara kui üks korralik truu sõber tuli ka ja meil oli hästi tore õhtu, sõime ja jõime ja ajasime juttu.

Kui me söögiga lõpetasime, läksime meie tüdrukutega välja, ühe Marokost pärit tüübi poole, aga sinna läksime me autoga, Sara viis meid ära, aga siis sai ka nalja, sest auto aknad olid jääs ja siis Saral muidugi ei olnud mitte midagi, millega neid jääst puhtaks kraapida, nii et see võis päris naljakas vaatepilt olla, kuidas viis tüdrukut öösel kella ühe ajal kätega ühe auto aknaid kraapisid, in Spain of all places. Aga sinna Maroko tüübi juurde me jõudsime, seal saime mõnede inimestega veel kokku enne, kui sisse läksime, meid kedagi ei olnud sinna tegelikult kutsutud ja tuli välja, et seal oli üldse tegelikult sünnipäevapidu, aga what you gonna do, eks. Ma olin seal natukene aega, aga mul hakkas igav jälle (ma tean) ja tulin natukese aja pärast juba koju ära.

Pühapäev kulus niisama tiksumisele ja hästi natukene koolitööle.

Esmaspäev möödus koolis õnneks kiiresti ja siis tuli õhtu ja õhtul oli Laocoontes karneval. Jeiii. Siiamaani vist üks kõige ägedamaid õhtuid siin. Osad inimesed olid väga pingutanud kostüümide ja kõigega (nt Mauro geniaalne idee olla the Joker), aga enamik ei botherinud eriti midagi tegema which I understand, you can have fun without a costume as well. Kuigi mul oli siiski minu nõiamüts, mind you. Aga jah, õhtu oli super, olime Laocoontes sulgemiseni, (kui ära tulema hakkasime, siis avastasin, et keegi oli mu just sellel samal päeval ostetud vihmavarju ära näpanud ja siis Victor, mu lemmik kolumbia poiss, ütles, et ma pean sealt siis kellegi teise vihmavarju kaasa võtma, ja kuna seal oli tõesti üks vihmavari alles veel, siis ma võtsin selle kaasa, sest õues sadas juuuuu) siis läksime edasi Compaysse (kuigi me üldse ei olnud kindlad, kas see lahti on), kus oli üks saal lahti, see Ladina-Ameerika rütmide saal. Ja siis tantsisime seal tükk aega. Igatahes, nii vahva oli, ja niiiiiii palju ägedaid inimesi on, keda ma üha rohkem tundma õpin. Kui mina ja Patrycjad koju tulime, olin ma väga õnnelik, et jesss, voodisse saab (see oli kella nelja ajal) ja siis hakkasin välisukse juures otsima, et kus mu võtmed on ja otsisin koti mitu mitu mitu korda läbi, aga mida ei olnud, olid võtmed. Sõnumeerisin siis Danijelile, kes veel peol oli ja ta ütles, et ta on veel Compays ja et ma sinna läheks (ma ei tahtnud Juliet, kes kodus magas, üles ajada). Ma läksin siis tagasi Compaysse, ise täiega põdesin, et ma ei tea, kui ma võtmed tõesti ära kaotasin, kui lukud ära peab vahetama vms. Aaanyway, tiksusin seal natukene, kurtsin Victorile oma muret ja tema vastus sellele oli, et mul veab, et mul korterikaaslased on, sest tema elab üksi ja kui ta oma võtmed ära kaotaks, oleks ta suht screwed ka. Aga kui me lõpuks koju jõudsime, leidsime me mu võtmed ilusti elutoa laua pealt mind ootamas. So all is well that ends well. And it was a good night.

mõned minu kõige lemmikumad inimesed Hispaanias. Aga, Ieva, Victor, Angelo, Patrycja, Patrycja, Danijel.

this is how you make a good calimocho.

with the Joker aka Maurooooo.

Eile õhtul käisime Bine ja Ieva juures tähistamas Leedu vabariigi aastapäeva, pannkoogipäeva ja muidugi vastlapäeva. Ülitore oli, kuigi pannkoogid ei tulnud algul vähemalt küll eriti ilusad, aga kui mina pulti lendasin ja oma pannkoogi küpsetamise oskusi demonstreerisin, läks asi ülesmäge;);) Hahaha. Anyway, fun night, awesome people, kui välja arvata see, kui rõve see on, kuidas Danijel Ievale külge ajab ja kuidas see Ieva meelest rõve ei ole. Aga eks inimesed on erinevad ja mina ei tohiks üle üldse enda emotsioone Danijeli peale kulutada ega temast siin kirjutada. Ei eks ma ikka kirjutan temast ikka, it would be difficult to avoid it, aga üritan mitte nii negatiivselt kirjutada. Ta läks muidu täna hommikul Saksamaale tagasi, nii et meil on Juliega siin pidupidupidu. Jah, juba mõnel lähemal päeval võiks teha peo juuu.

Ja järgmine nädal tahaksin mina Eesti vabariigi aastapäeva puhul ka midagi korraldada.

laisa laupäeva laul.

aga õhtul on fiesta jälle.

Hola!! Que tal??

Ehk siis, üks asi, mida ma oma esimeses hispaania keele tunnis teada sain, oli see, et tegelikult kirjutatakse see tervitus sõna, mida hääldatakse "ola", hoopis h tähega. Ma kusjuures kunagi ammu teadsin seda, kui David üritas meile portugali keelt õpetada...ma teadsin, et hispaania ja portugali keeles ei ole need sõnad päris täpselt samad. Aga nali on selles, et meie armas hispaania keele õpetaja TÜs, kes oli pärit siiski Hispaaniast (kuigi vist kanaaridelt, kus räägitakse ja kirjutatakse asju teistmoodi kindlasti, sest keel, mida räägitakse, oleneb siin väga väga väga sellest, kus elatakse), õpetas meile, et seda kirjutatakse o-ga. Igatahes, epiphany missugune.

Muidu oli hispaania keel selline huvitav. Esiteks, algajatel on seda kaks korda nädalas: esmaspäeviti ja neljapäeviti, aga iga kord neli tundi. jah, neli tundi. No tegelikult mitte päris neli tundi, sest neljapäeval vähemalt kestis see meil natuke üle kolme tunni ühe kümneminutise pausiga. Aga muidu, meid on seal vist üksteist, kui ma ei eksi...või noh, seekord oli. Mina, leedu tüdruk, kelle nimi mulle meelde ei jää, kaks türklast (kaasaarvatud see türgi poiss, kellega ma ühel esimesel peol kohtusin), neli slovakki, üks itaallane ja siis kaks tüüpi iraanist. Muidu on inimesed toredad ja nii edasi, aga ma pean rääkima sellest itaallasest. Ma tean, itaallased tekitavad minus väga tugevaid emotsioone:D Kõigepealt tüüp jäi hiljaks muidugi...vajus sisse, ja siis istus pool tundi päikeseprillidega. Ja siis iga kord kui ta midagi ütles, siis mina ikka täiega võpatasin, mega kähe ja kõva hääl on tal..ja siis..ta ei räägi onju hispaania keelt, sest ta on algajates...aga ta ei räägi inglise keelt ka. Nii et ta räägib mingit hispaania-itaalia-inglise keele putru ja mitte keegi peale õpetaja temast aru ei saa. Ja noh, muidugi tema väljanägemine andis põhjust juba enne, kui tuli välja, et ta itaaliast on, arvata, suhteliselt kindel olla, et ta on itaalia poiss. Ja ta nimi on muidugi Vincenzo või midagi taolist. Aga temast natukene hiljem veel.

Siis, õpetaja on hästi tore, selline 50 ringis onu, ülikonna ja portfelliga..aga hästi sõbralik ja ta räägib tunnis põhiliselt hispaania keeles ja siis tõlgib selle inglise keelde kui vaja. Ja täitsa saab aru, keelekümblus missugune. Aga esimeses tunnis händlisime selliseid asju, mida ma juba teadsin, basicsid nagu numbrid, tähed, kuidas enam-vähem määrata, kas sõna on nais-või meessoost ja nii edasi.

Aaaa, ja siis me tegime pausi ja mina läksin vending machine'i juurde endale shokolaadi hankima ja siis üks slovakkidest, ainuke poiss nende seast, tuli minu juurde ja oli nii, et so, you are from estonia, huh? Mul oli nii, et jaa. Which town are you from? mina: Does it make a difference? (no sest tõesti, mõni üksik on Tallinnat siin teadnud, aga mitte rohkem) Tüüp: yeah, I've been there, I worked in Narva. Igatahes, tuleb välja, et see kutt, kelle nime ma ka ei mäleta, oli millalgi teinud mingisugust praktikat kooli jaoks Narvas, töötas kuskil hotellis vms. Minu reaktsioon oli muidugi, et oh, Narva väää. That's not really Estonia, no offence. Aga jah, kuna Narvas rääkisid kõik vene keelt ja Tallinnas oli ta ka vene keelega hakkama saanud, siis ta oli veendunud, et kõik räägivadki Eestis vene keelt ja siis ma sain jälle selgitada, et ei ei ei ei ei ei ja veelkord ei, vene keel on so last century:D Aga jah, niiii kihvt on kohata inimesi, kes on Eestis käinud.

Tollel samal õhtul olime me kodus...siis Sara tuli natukeseks külla, midagi nad siin seletasid suhteliselt pikalt elutoas hispaania keeles, I did not bother to join in with my Que tal? :D Ja siis millalgi 12 ajal läksime Laocoontesse (ma ei tea ikka päris kindlalt, kuidas seda kirjutatakse), seal olid igast toredad inimesed, nt Ieva (leedu tüdruk), siis tema roommate Bine, kes on Austriast, Mauro, ja siis ta oli oma toakaaslased ka kaasa võtnud, kellest eelmine kord ta oli rääkinud, et need tüdrukud on imelikud, nad ei räägi üldse:D Igatahes, super, need tüdrukud on Poolast ja nende mõlema nimi on Patricia ja nad ei räägi hispaania keelt. Nad olid alles jõudnud Ciudad Reali, nii et nad ei jõudnud veel hispaania keele tundi tulla, aga nad vist ka joinivad meiega. Anyway, calimocho kätte ja tuju heaks ja siis ma seletasin Maurole, et duud, mu hispaania keele tunnis on kõige imelikum itaallane ever (nii hea, et ma saan itaallasele rahulikult rääkida, kui imelikud itaallased on. seda vist põhiliselt sellepärast, et need imelikud itaallased on põhiliselt lõunast ja Mauro ise on Milanost, nii et jaa) ja ma ei pidanud teda kirjeldamagi, mauro sai juba aru, kellest ma rääkisin. Nimelt oli too sama imelik itaallane (kutsumegi teda edaspidi nii. kuigi ma ei teagi, kuidas ma siis ülejäänud itaallasi kutsuma hakkan) just mõni minut enne ühele Patriciale külge ajanud. Ja siis ma ütlesin Patriciadele, et ärge üldse muretsege, see tüüp on meie hispaania keele tunnis ka. Aaanyway, siis läksime me Compaysse, kus olid kõik ülejäänud erasmuslased ja tegime väikse tantsulka. Meil oli reede hommikul kool, nii et mina vajusin voodisse kuskil nelja ajal.

Hommik ei olnud eriti kerge, aga mina, nagu ma alati olen teinud, ei jäta mingi eelmise õhtu lolluse pärast hommikul kooli minemata. Vedasin ennast siis kooli, ja kui mina kohale jõudsin, oli seal ainult hispaania tüdruk Julia ja siis ootasime ja ootasime ja siis tuli õppejõud ja läksime klassi ja ootasime natukene veel, siis tuli üks poiss ja üks tüdruk veel ja niimoodi neljakesi tegimegi tundi. Literary theory siis taaskord...millegipärast vaatamata väga vähesele unele olin ma võimeline väga hästi kaasa mõtlema ja rääkima ja see oli ülivahva. Mõelge selle üle, kas on olemas üks reality või on neid mitu?

Päeval mina magasin. Õhtul kuskil pärast kuut, kui ma ärkasin, läksime me poodidesse. Nimelt on siin laupäeval (täna) ja järgmisel nädalal mingi karnevali moodi teema. Ja siis kõigil on kostüüme vaja. Saime inimestega kokku ja hakkasimegi ühest kostüümipoest teise käima (neid on siin palju) ja gaash, seal oli nii palju rahvast. Mina ei kavatsegi mingi friiking kostüümi peale raha kulutada, kui sellega niigi kitsas on, nii et mina ostsin endale lihtsalt nelja euro eest nõia mütsi ja olen nõid niimoodi lihtsalt. Danijel kulutas umbes nelikümmend eurot oma kostüümi peale vist. Nagu get real. Siis läksime koos Ievaga Chocolateriasse churrosid sööma. Ma olen nii tubli olnud, see oli siiamaani alles teine kord, kui churrosid sõin ja ma võtsin ainult ühe, nii et väga hea tulemus, arvestades, et see Chocolateria meist umbes kahe minuti kaugusel on. Aga see shokolaad on niiiiiiiiiiii hea. Gaash, keegi võiks Eestist siia õppima tulla, kuidas õiget shokolaadi teha. Nagu kuuma shokolaadi, I mean. Aga jah...järgmine kord kui sinna satun, siis teen churrodest pilti ka, sest ma arvan, et osad ei kujuta ettegi, mis asjad need churrod on.

Siis käisime poes, ostsime veini ja tinto de veranot ja tulime koju...varsti tulid Ieva ja Bine meie juurde ja tegime botelloni ehk siis nii öelda soojenduse. Mina jõin oma tinto de veranot, mis mulle väga maitses ( see on selline 1,5 (vist) liitrises pudelis veinitaoline jook, mis ei ole tegelikult minu meelest üldse eriti veini maitsega, millele on lisatud sidrunit, aga see on magus ja minu meelest väga hea) ja teised jõid oma väga halbasid punaseid veine (ei ole minus punase veini fänni..ja tegelikult ei oska ma ilmselt üldse veini hinnata. Aga samas, äkki õpin ka selle Hispaanias olles ära, kuidas heal ja halval veinil vahet teha). Ieva rääkis mulle, et ta on Tartus käinud ja et talle väga meeldis Tartus ja siis ta demonstreeris oma eesti keele oskusi: tere, aitäh, terviseks. Nii super. Mina ja Ieva ostsime eilseks õhtuks maskid endale, sest Ieval oli infot, et kui on midagi kostüümilaadset, siis saab Laocoontes tasuta mojitot. Panime siis oma maskid ette ja jalutasime Laocoontesse, kus me saimegi tasuta mojitod (milles ei olnud ei münti ega laimi ehk siis see oli lihtsalt pudelimojito), kus Julie meist lahkus, sest tal ei olnud hea olla ja kust me edasi sundusime MoMausse, kus erasmuslased said taas tasuta juua (ma tean, not good) ja kus oli jälle igasuguseid toredaid inimesi, aga tuli välja, et mina ja Ieva olimegi ainukesed, kes vaevusid kostümeeruma:D St mitte kellelgi teisel ei olnud maske ega midagi. No tore.

Minul tuli millalgi peale nelja uni peale ja kui välja astusin, sain sihukese shoki: LUND SADAS!!!!! Ülimõnus on muidugi ballerina flattidega läbi lume koju jalutada (ma suutsin ära ka eksida kusjuures:D). Aga see lumi ei olnud külm, see oli täitsa hispaania lumi.

Ma nüüd lähen uurin, mis peol edasi sai, kui ma ära tulin, Danijel jäi minust sinna.

Ma loodan, et teil ei ole väga midagi selle vastu, kui ma kõigest nii detailselt kirjutan. St tegelikult kui teil on midagi selle vastu, siis te ei pea lugema:D Tahan lihtsalt, et te teaksite suhteliselt täpselt, mida ma kogen.

peace out.

Ola!!!

Que tal?

Bien bien bien.

Ei, tegelikult mul ei hakanud veel hispaania keel, nüüd kui selle asja ära kirjutan, siis lähen varsti, aga ma nüüd vaikselt hakkan harjutama juba;) Aga muidu, I'm excited for it.

Teisipäeva õhtul kuskil kümne ajal läksin elutuppa ja teised ütlesid, et minek on Lauraga kebabi sööma. Laura tuli meile järele ja läksime ühte kebabi söömise kohta, aga see ei ole vist tavaline kebab, mingi eriline pidi see olema, mida me seal sõime. Igatahes, väga hea oli, aga mina sõin seda kahvliga ja siis Danijel oli nii, et ma olin esimene inimene, keda ta nägi seda kahvliga söömas. No kahju. Igatahes, lõpetasime oma õhtusöögi koos mõnusa jutuga kuskil ühe ajal ja kõik oli ilus. Sain teada igasuguseid huvitavaid asju...näiteks, et Saksamaal saavad lapsed, või noh, "lapsed" lapsetoetust kuni 26nda eluaastani, mingi 200 eurot (tegelikult oli vähem vist natukene) kuus, päris hea ju. Ja et õpetajad teenivad Saksamaal megahästi, reaalne on teenida 3000 Eurot kuus juba suhteliselt noore õpetajana. Vot nii.

Eile õhtul käisime Laocontes, kolmapäev on seal põhiline Erasmuslaste õhtu vist. Sest the bar was FULL of Erasmus people...või noh tegelikult lihtsalt international people. Läksime sisse, ma läksin ostsin endale ühe calimocho ja läksin lauda, kus olid kaks Leedu tüdrukut!!!! Jesssssss:):) Ma olin nii õnnelik ja tegelikult võib-olla mitte nii palju selle pärast, et nad Leedust olid, aga sellepärast, et vähemalt üks neist ei räägi üldse eriti hispaania keelt, nii et jess, ometigi keegi ja tema tuleb täna minuga hispaania keele algajatesse ka. Igatahes, hästi hästi hästi toredad tüdrukud ja siis tuli meie juurde üks tüdruk USAst, kes mitte ei õpi siin vaid õpetab inglise keelt ja siis me küsisime nii muuseas, et kust ta pärit on ja ta ütles, et Oralndost ja siis ma ütlesin, et oh, ma olin ühe suve Tallahassees ja siis ta oli nagu, et I went to school in Tallahassee!!! Ta käis FSU-s, kui awesome. Nii vahva, kui väike maailm on. Ja siis mind tutvustati ühele itaalia poisile, kes on teistest siinsetest itaalia poistest niiii erinev (enamik neist on tõesti lihtsalt kohutavad. they just look like gigolos): ta räägib inglise keelt, mis on juba eriline ja seda ta tunnistas ise ka, et see ei ole eriti tavaline ja et tema arvates on ka väga paljud itaallased natukene liiga close-minded. Ja ta oli lihtsalt niiiii tore ja sõbralik jne...see on ilmselt sellest, et ta elas kuus kuud Londonis, nii et seal olles harjus ta välismaalastega suhtlema...ja ta ütles, et Londonis oli ta tuttavaks saanud ühe eesti tüdrukuga, kelle nimi oli Kadri ja see tüdruk oli hästi tore olnud, nii et nüüd ta arvabki, et eestlased on lahedad:D Ja ta näeb välja nagu Jim Carrey. Seda ütles ta ise...kuigi mina seda nagu kohe ei näinud. Aga igatahes, ometigi on siin ka toredaid poisse:D Sest enamik neist, kellega mina kohtunud olen, on mingid rõvedad womanizerid olnud:D Ja siis olid veel Hispaania poisid, üks neist rääkis, et ta tahab suvel minna Tallinna. Või noh, teha mingi taolise tripi, et alustab Soomest ja lõpetab Horvaatias vms, ja ta actually teadis, et Tallinn on Eesti pealinn. That is different. Enamik, ja ka Mauro (see Itaalia kutt) tunnistavad täiesti julgelt, et ida-euroopa on nende jaoks lihtsalt ida-euroopa, mitte eraldi riigid ja ei kujuta ettegi, mis vahe võib olla eestil, lätil, leedul, poolal jne. Igatahes, hästi tore õhtu oli ja nii hea on muudkui tutvuda uute inimestega. Kuigi vahepeal on see väsitav, aga tegelikult on ju tore.

Aa ja ma lihtsalt pean jälle rääkima koolist. See Ameerika kirjandus eks. No mul oli täna see jälle ja see õppejõud on niiii sürr. Ta on nii imelik, tõesti, kõige veidram õppejõud, kes mul kunagi olnud on:D Ma ei oska täpselt seletada, aga ta on vist natukene ADD, kui mitte ADHD, kõige rohkem distracted inimene, keda ma näinud olen...ta võib üks hetk rääkida ühest asjast ja siis täiesti lampi, midagi muud rääkima hakata. Ja siis kui keegi loengus midagi kaasa räägib, siis ta ütleb alati nagu kohe südamest THANK YOU VERY MUCH!!! Ja gaash, loengu lõpus ta LEHVITAS meile...ja siis pärast loengut tuli meiega rääkima ka ja siis küsis minult ka, et kust ma pärit olen ja kui ma ütlesin, et Eestist, vaatas ta mind väga kaastundliku pilguga:D Ma ei tea miks...aga tõesti, selline nägu oli, et oh, I'm sorry. Mina ja mu kaks kreeklannadest hõumit (Vicky ja Maria) lihtsalt itsitasime terve loengu, sest see tädi on nii imelik. Ja see on ka naljakas, et enamik hispaanlaseid jällegi ei räägi mitte midagi loengus. No kohe mitte midagi. Vaesed õppejõud, see on natukene hullem siin vahepeal isegi, kui meil Eva loengutes, kus on vahepeal minuti pikkune piinlik vaikus. Kuigi tegelikult siin erasmuslased päästavad päeva tavaliselt ja ütlevad ikka midagi.

Ja kirjandusteooria loeng on nii hirmus keeruline. Nagu tõesti, kogu aeg peab kaasa mõtlema, et midagi aru saada. Ja me peame selles aines ettekanded ka tegema ja Angel (meie õppejõud) tahtis juba täna, et me otsustaks, millise kohustusliku jutu või romaani kohta me ettekande teha tahame (kuigi enamike juttude ja romaanide kohta ei tea me mitte midagi, mina pole enamikust neist kuulnudki) ja siis ma lihtsalt otsustasin lampi, et okei, "The Yellow Wallpaper". Ma pole veel vaadanud, millest see on ega midagi, aga seda peab käsitlema feminismi vaatenurgast, ja see on neist kolmest teooriast vms, mida me käsitleme, minu jaoks kõige huvitavam. Oh what ever. Seal loengus on mul pidevalt nii, et gaash, andke mõistust mulle, et ma saaksin paremini aru. Aga eks peab olema raskemaid aineid ka.

Muidu....tahaks hakata reise ja asju plaanima tegelikult. Mõned kohad on, kuhu tahaks kindlasti jõuda, aga eks näis, peab otsima ja vaatama odavaid lende ja nii edasi.

Olge paid.

su kannus jahtub tee ja maasikad on laual.

ma pole nüüd natukene aega kirjutanud, sest ma ootasin, et mul hakkavad sellel nädalal hispaania keele kursused, et äkki saan selle muljetest rääkida natukene, aga i guess not just yet:D aga sellest natukene hiljem.

mis uut mis uut. Me käisime reedel väljas...oli vist reedel. Läksime kolmekesi, Laura pidi ka teada andma, kui nad lähevad välja ja kuhu, kui ta teab...me läksime kunagi pärast kahtteist Laocontesse, mitte ühtegi erasmuslast seal ei olnud, ainult hispaanlased..ja siis läksime sinna baari, kus Miguel töötab, aga Migueli too õhtu tööl ei olnud ja seal ei olnud ka eriti huvitavam. Siis läksime MoMausse, mis on klubi (peab mainima, et siin on ülimõnus see, et klubidesse ja baaridesse sisse pääsemiseks ei pea maksma..ausalt, praegu tundub ajuvaba, kui palju raha on kulunud eestis mingite täiesti mõttetute pidude piletite ostmisele. Kuigi nüüd on Eestis ka parem tegelikult, Tartus vähemalt..et tasuta pääsmeid on suhteliselt lihtne saada), kus teised olid üks õhtu juba käinud, aga mina veel mitte. Hästi mõnus muusika oli, selline Beyonce, Shakira, Kesha etc etc ja siis mõnus hispaaniakeelne muusika ka. Ja lihtsalt ülinauditav oli vaadata, kui loomulikult hispaanlased tantsupõrandal liiguvad. Igatahes, Danijelil pea valutas ja läks koju ära, mina ja Julie olime alguses vaprad, tantsisime ja siis seal olid ühed kolumbia kutid, kes kutsusid meid enda juurde ka, aga gaash, nii boring ja mina tulin kuskil pärast kolme ära, tundsin ennast veel halvasti, et Julie üksi jätsin, aga ta ei tahtnud ära tulla, nii et eks ta ise teab. Ja siis hommikul kui üles ärkasin, ütles Danijel, et Julie oli kirja jätnud, et ta oli pool 9 hommikul koju jõudnud. Vot niimoodi peetakse pidu Hispaanias. Nimelt oli Laura siis lõpuks suhelnud Juliega ja kutsunud ta enda, Mari ja Samiga pidutsema ja nii nad olidki viieni mingis klubis ja siis mingi hetk sõid hommikust ja nii edasi. Awesome. Pidime laupäeval ka välja minema, aga kõik teised olid nii läbi omadega, et didn't really work out. Ja pühapäeval, kui olime päev otsa toas tiksunud ja meil tuli pitsaisu ja kutsusime Laura endaga kaasa, ütles tema, et ta on endiselt pidžaamas ja ta ei saa üldse aru, miks me nii vara süüa tahame (kell oli pool 8 õhtul). Aga pitsa oli hea. Hispaanias on pitsa hoopis teistsugune, kui kuskil mijal, kus ma seda söönud olen. Tulge maitske.

Siis....meil on Internet. Jah, selle peale enamik nädalavahetust läkski tegelikult, vaimustus, et gaash, selline asi nagu korralik wifi on olemas ja saab actually ka inimestega skaibis suhelda niimoodi, et ei pea kogu aeg kramplikult arvutit ühe koha peal hoidma ja küsima, kuuled väää?

Kuigi emmega rääkides on see siiski probleem, sest ta ei kuule millegipärast. Get your ears checked, ütleks ma;)

Eile oli ülihea loeng. Ma pole vist kunagi ühestki ainest nii vaimustuses olnud, kui sellest USA kultuurist ja ajaloost. See õppejõud on lihtsalt nii hea, Ernesto on ta nimi, ja siis lihtsalt, need mõtted, kontseptsioonid, mis ta õhku viskab ja millele ma eile veel tükk aega pärast loengut mõtlesin, on lihtsalt niiii head. Ja ta teeb seda kõike läbi piltide, reklaamide, kõige taolise. Näiteks midagi sellist:

see on näide sellest, mida me loengus arutame: the bars in the bar code are actual bars and consumer society is prison. Escape captivity. Aga samas, kui vaadata seda, millest need kriipsujukud on tehtud, siis need on sellest triipkoodist puudu olevad osad.

ja siis midagi sellist..et tegeliku ameerika ja tegeliku american dreami taga ongi consumer society. igatahes, see on lihtsalt midagi, mis hetkel meelde tuli. Täna lugesime Mayflower Compacti ja arutasime, kuidas see reis üle atlandi ookeani ja see, kuidas God helped them through it, has shaped what America and Americans are today. Igatahes, ilmselt igav teie jaoks, aga minu jaoks meeletult huvitav. ma tean, mina ja ameerika, it's a love-hate relationship.

ja eile oli meil hispaania keele test. ja täna saime tulemused teada, mina olen obviously algajates ja siis selle lehe peal, kus tulemused kirjas olid, oli kirjas, et kursused hakkavad täna ja siis ma läksin kohale ja tiksusin seal väidetava ruumi juures ja siis avastasin, et ühes audikas on erasmuslased sees ja üks nendest õppejõududest ka, kes meile eile testi tegi ja siis ma läksin sisse ja küsisin, et nagu what's up with the beginner's course. Muidugi tema ka ei rääkinud inglise keelt (ta õpetab kesktaset...aga no ju siis ta õpetabki seda täitsa hispaania keeles), aga ta suutis mulle kuidagi moodi käte ja jalgade ja hispaania keelega selgeks teha, et doh, täna ei ole algajatel tundi, et see on esmaspäeviti ja neljapäeviti, kas sa sealt lehe pealt ei lugenud..viis mu veel sinna lehe juurde ka, et vaata, siin on lunes ja jueves kirjas ju. Ma ei hakanud talle selgitama, et sinna alla on ka kirjutatud, et kursused hakkavad täna, üheksandal. See oleks teda ainult segadusse ajanud. Igatahes, täna ei saanud ma hispaania keeles targemaks. Aga there's always jueves.

Muidu uudistest nii palju, et Danijel peab Saksamaale tagasi minema. Ma tean, see on naljakas minu meelest ka. Nimelt, tuleb välja, et kuna tal on Euroopa Liitu mitte kuuluva riigi (Serbia) kodakondsus, siis tal on Hispaanias viibimise jaoks vaja viisat. Kuidas see nüüd välja tuli? Kui me siin hullult möllasime mulle elamisloa hankimisega ja nii edasi, siis samamoodi möllas ka Danijel, sest ta teadis, et tal on elamisluba vaja. Nii palju ta teadis. Ja siis ta saatis meili sinna migratsiooniametisse (sest seal kohapeal on võimatu kellegi jutule saada) ja sealt öeldi, et tal on viisat vaja. Ta helistas siis Saksa saatkonda ja nii edasi ja nii edasi ja tuleb välja, et tõesti on vaja. Aga kuidas ta seda varem ei teadnud, mina aru ei saa. Julie ütles, et tegelikult nende koordinaator oli Danijelile öelnud, et ta peab uurima, et kas tal on viisat vaja vms, aga too ei vaevunud vist. Ja nüüd peab ta minema all the way back to Alemania, et siis seal viisa teha ja seda kuni kolm nädalat oodata. Tegelikult ta muidugi ei pea seda viisat tegema, sest keegi ju ei tea tänu Shengenile, kaua ta siin olnud on ja kolm kuud võib ta vist siin ka ilma viisata olla ja kui politsei ta kinni peaks pidama ja dokumente küsima, siis ta saab öelda, et ta just täna tuli ja nii edasi ja nii edasi. Aga ta arvab, et targem on vist minna ikkagi ja viisa teha. Mina arvan, et see on tobe, et nad talle seda viisat lihtsalt saata ei saa. Aga what you gonna do. No vähemalt nii palju on mul Euroopa Liidust kasu, et ma võin olla siin. Tegelikult vist ei või ka, ma arvan, et seaduse järgi peaks mul ikkagi nii pikaks ajaks elamisluba olema...aga keegi ei küsi seda minult ju. Anyway, tough luck, aga what you gonna do.

Mingi vastik köha on peal...päev otsa kusjuures ei köhi, aga nüüd viimased kaks õhtut olen ennast magama köhinud.

mis veel mis veel. another thing from the usa kultuur ja ajalugu...Ernesto rääkis, et ta oli üks kord eksamil (ma ei mäleta ja ei viitsi vaadata, kas ma kirjutasin sellest, aga selle aine eksam ongi pilt lihtsalt ja siis peab selle pildi seostama tekstidega, mida oleme lugenud ja asjadega, mida loengus oleme arutanud) andnud sellise pildi:

minu meelest simply brilliant.

ja muidu veel selline asi, et ma olen rapunzeli laulust sillas, minu meelest on vaiko eplik niisamagi geniaalne (kuulake keskkütet, tema ja toomas luhatsi kooslus on lihtsalt nii hea. ülimõnus saade. vikerraadio ja pühapäeviti kell 12 vist), aga tema muusika. Kui hea. Ja lisada sinna veel Lenna, kes on ülivahva.

Ma kasutan liiga palju ülivõrret vist.

Aga tegelikult on see hea märk. Märk sellest, et mul on siin hea olla.

elu on siin maal ilus, täna on tuju hea, kuigi päev otsa sadas vihma. homme kirjutan viimase aja juhtumistest pikemalt. Praegu tahan jagada teiega rõõmu, et leidsin selle laulu juutuubist, pole nii ammu kuulnud.

mõned pildid. see maja paremal on raamatukogu.

see maja vasakul on aulario, kus mul toimuvad enamikud loengud.

siis üks õhtu vaatasin, et cervantes, don quijote ja sancho panza on ka õues.

ja lõpetuseks õhtune plaza de mayor.

TENEMOS LA INTERNET!!!!

just finished watching brothers, and this, again, reminded me why tobey maguire, jake gyllenhaal and natalie portman are amazing.

andsin teile ühe päeva rahu nüüd, et saaksin jälle täiega palju kirjutada. Tegelikult mul ilmselt ei ole niii täiega midagi öelda, aga võib ka tühja juttu üles kirjutada, eks, kes keelab.

Väljas sajab praegu.. ja mul ei ole vihmavarju. Julie just enne küsis, kas ma tahan temaga shoppama minna pärast, aga ma ei tea nüüd, ilma vihmavarju või üldse mingi peakatteta on natukene niru minna. ma tean, vabandused, vabandused, tegelikult ma ei tohiks üldse kuskile minna ja peaksin koos oma rahakotiga ainult kodus istuma. Sest raha on natukene liiga palju kulunud siin alguses ja nüüd peaks kokku hoidma hakkama, kui ma tahan reisima ka minna mingi hetk. Aga muidu, what has been going on lately?

Teisipäeva õhtul läksime siis välja, Laoconte või midagi taolist on selle koha nimi, Erasmuslased pididki põhiliselt seal chillima õhtuti...seal olime siis meie kolm, kaks poola tüdrukut: Ola ja Aga (gotta love the names, eks), kolm inglise tüdrukut: Kate, Donica ja Rebecca, üks tüdruk leedust ja üks tüdruk Austriast, kelle nimesid ma ei mäleta...ja siis mingi hetk vajusid meie lauda veel kaks poissi Kolumbiast, kellega Julie ja Danijel olid laupäeval väljas käies tuttavaks saanud. Te ilmselt mõtlete, kus on kõik poisid? Hea küsimus:D Ma küsisin Julielt täna seda sama ja siis ta ütles, et tema ühes ajaloo loengus on kaks vene poissi (tõesti, that is what I came all the way to Spain for:D), aga that's it. Ja siis me jõudsime järeldusele, et poisid õpivad rohkem mehelikumaid aineid vist, kui fill...sest need chiquitad, kellega me teisipäeval väljas käisime, on vist kõik mingi asja filoloogid. Danijelil on muidugi elu ilus praegu, kuigi ma saan aru, et ta ka natukene ikka igatseb meeste seltskonda:D Nagu me kõik. Sest Danijeliga mul on mõned probleemid, ta ei ole seda tüüpi inimene, kellega ma suhtleks tegelikult hea meelega, kui ma ei peaks temaga koos elama. Lihtsalt midagi on temas, mis häirib, tema kommentaarid ja nii edasi. Igatahes, ja see on natukene nõme, sest meil on siin tuttavad kõik ühised ja seega käime me ka kogu aeg koos väljas ja tahes tahtmata puutume palju kokku. Oh well.

Aga jah, teisipäeval jõin ühe mini calimocho (Laocontes on millegi pärast pool liitrit mini;)) ja siis ajasime juttu, tore oli, igasuguseid toredaid inimesi on siin.

Siis kolmapäeval oli mul üks loeng, milleks oli see Anglo-American Literary theory. Ja see tundub täitsa huvitav, võtame erinevaid tekste ja arutame neid siis erinevatest vaatenurkadest, nt Rip van Winkle'it pidime käsitlema from a feminist point of view. Sounds interesting. Ja täna selles samas loengus vaatasime ühe Goldingu romaani algust (The Inheriters) ja üritasime aru saada, millega seal tegu on. Et mis seal toimub, ainult selle esimesi lehekülje põhjal. And it wasn't too easy. Aga see õppejõud on tore ja meid on seal alla kümne, nii et selline mõnus arutelu tekib;) Ja seal on ometigi rohkem Erasmuslasi, ja Ola on ka seal minuga koos, nii et tore, ei pea üksi tiksuma.

Täna oli mul veel North American Literature, mis on basically American Literature ja gaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaash, see on hullem, kui see, mis meil TÜs oli. Ei, päriselt. Esiteks, tädi (õppejõud) tuleb sisse ja hakkab hispaania keeles rääkima. Ja niimoodi ikka tükk aega. Teised kaks õppejõudu, kes mul on, rääkisid ikka kohe inglise keeles...nii et ma sattusin segadusse, et kas see aine on ikka inglise keeles ja siis küsisin enda inglise filli hispaanlannast hõumilt Julialt, et kas see aine on ikka inglise keeles ja ta ütles, et jaa. Ja siis ootasin niimoodi, et kas tädi hakkab ikka inglise keeles ka rääkima. Ja siis mingi hetk ta küsis ühelt tüdrukult, kes oli natukene segaduses näoga (iiri tüdruk), et kas ta saab aru hispaania keelest ja too noogutas ja siis pani ikka hispaania keeles edasi..ja siis üks hetk üks kreeka tüdruk julges küsida, et excuse me, kas te võiksite äkki inglise keeles rääkida, ma ei saa hästi aru. Ja siis tädi oli shokeeritud, et tegelikult ka??? Et sa peaksid ikka hispaania keele ära õppima, kuidas sa ilma saad. Minu peas oli tol hetkel nii palju mõtteid alustades sellega, et tädi, mis meie hispaania keele oskus puutub sellisesse ainesse nagu Ameerika kirjandus lõpetades sellega, et tädi, tõmba ennast oksa. (elus esimest korda kasutan sellist väljendit vist, aga tõesti, niiiiiiii närvi ajas). Igatahes, siis tädi ütles sellele tüdrukule veel, et ma üritan hästi aeglaselt rääkida, et sa aru saaksid, aga ma räägin ikkagi hispaania keeles. Okei, neljanda aasta inglise filli tudengite aine ja tädi peab endiselt neile ainet hispaania keeles selgitama? Is it just me või on siinse haridussüsteemiga midagi väga katki? trust me, it's not just me. Ja siis mingi hetk hakkas tädi vaheldumisi rääkima inglise ja hispaania keeles...ehk siis ütles midagi inglise keeles ja siis tõlkis hispaania keelde..tõsiselt??? Et ikka hispaanlased aru saaksid. Kas ma overreactin või ei ole see tõesti normaalne? Ja noh, selle pärast ma ei teagi, kas ma tahan seda ainet võtta. Pool ajast ei saanud ma sellest tädist inglise keeles ka aru, sest ta ei oska ise ka inglise keelt ja kui mina tahan õppida ameerika kirjandust, siis mina tahan seda õppida inglise keeles, mitte mingi hispaania-inglise segus. Gaash, see on nii tüütu, kui abituna ma ennast ilma hispaania keeleta tunnen...millal hakkavad need lubatud kursused? hea küsimus.

Anyway, kaks kolmest ainest on head...aga the only thing is, et see kirjandus on 9 ECTSi, nii et see oleks päris hea. Aga Ola rääkis mulle, et kuskil pidi olema mingi inglise keele tund, mida pidi andma üks britt. Et see pidi olema küll pmst lihtsalt inglise keel teise aasta tudengitele (st alla igasugust taset), aga et lihtsalt hea on kuulata, kui keegi ometigi räägib ilusasti inglise keelt. Sest trust me, I get enough Spanish shoved down my throat every day as it is. Et eks näis veel, mis koolist saab. Aga hea on see, et homme mul loenguid ei ole, õppejõud otsustasid homse jätta meile selleks, et me saaks otsida kõik need asjad igalt poolt üles, mis meil on vaja lugeda nende ainete jaoks jne, et siis uuel nädalal täiega peale hakata.

eile tegin shoppingu. mul ei olnud lina ega padjapüüri (that's right, kaks nädalat olen olnud ilma lina ja padjapüürita) ja ainult üks rätik, nii et oli vaja osta juurde. Sain endale ülinunnu kollase rätiku, lilla lina ja valge padjapüüri. Teen mingi hetk, kui tuba rohkem korras, pilte ka toast ja näitan teile. Ja siis ma ostsin endale mustad kingad (mul olid jalanõudest kaasas ainult mu sinised tennised ja mustad saapad, mille ninad on täiesti katki, aga kuna mulle tundub, et kevad tuleb varsti, siis ma saapaid endale ei osta enam, vaid panustan kingadele), kaks t-särki ja tassi, mille ma suutsin kohe koju jõudes ära lõhkuda. Ma teaaaaaan. Andekas. Nüüd on mul ilma kõrvata tass. Aga vähemalt täiesti oma tass. Tore on, kui on mõni ainult enda nõu, mida keegi teine kasutada ei tohi. Igatahes, raha kulus parajalt, aga samas, neid asju on mul kõiki vaja, sest riideid mul ei ole ja ilma linata oli ka paha magada. Ja btw, see on selline lina, mis käib kummiga madratsi ümber, nii et see ei kao mul alt ära magades (mul on sellega tavaliselt väike issue, et lina ei püsi minu all paigal vaid on hommikuks kadunud kuskile).

Interneti uudistest nii palju, et kui läksime uurima jälle vodafone'i, et siis kas saab netti või üldse ei saa, ütles see kutt meile, et me peaksime sellisel juhul neile tagatiseks sada eurot andma, et siis juunis vms saame tagasi selle. Ei, aitäh, ei anna me mingit raha teile. Teeme siis lepingu ilmselt Anselmo nimele lihtsalt, aga ei tea, kas täna saab...Anselmo pidi tööl olema täna suht pikalt...aga loodame, et kas täna või homme. Palun, oleks kena.

mis veel mis veel. vihma ikka veel sajab. vihmavarju on vaja, sest Laura ütles, et kevadel pidi siin palju sadama.

roxanne, you don't have to put on the red light.

täna, kui väljas käisime, lasti seda laulu. an all time classic for me, aga ma pole kuskil seda rohkem kuulnud, kui oma arvutist vist;) vähemalt see hull poiss, kes seal baaris, kus me täna käisime, plaate mängib, mõistab mind:)

Nii, minu aadress nyyd tervenisti:
C/ Toledo 58-1D
13003 Ciudad Real
España


ja telefoninumber: +34673173980, sest ma arvan, et ainuke p2ev, kui ma oma eesti numbrit yldse nyyd j2rgneva 5 kuu jooksul vaatan, on mu synnip2ev, kui ma ikka ootan, et m6ni inimene 2kki saadab s6numikese.

ja kui t6esti leiate v6imaluse, siis teie kaardid, joonistused, kirjad on siin v2ga oodatud!!!!

ja täna annab onu päeval ka netti, how kind.

minu eilsest essee kirjutamisest nii palju, et kui ma take aways olin, siis ma selleni ei jõudnud, ja kui ma kodus sellega tegeleda üritasin, siis ma ei suutnud lihtsalt ja siis täna hommikul läksin rampsi, et Gordonile meil kirjutada ja talle halada midagi kokku, et mul pole aega olnud vms, et kas saaks ajapikendust (jah, veel ajapikendust), siis chekkisin korraks õisi ja saate aru, Gordon on kõige nunnum onu üldse. Ta oli mulle juba arvestuse ära pannud:):) See on isegi Gordonist natukene liiga lahke. Aga mitte, et mul midagi selle vastu oleks:)

Eile õhtul, kui üritas

in siin siis seda esseed kirjutada, tuli mingi õudne nõrkus peale ja siis kuskil poole üheksa ajal ütlesin teistele, et ma nüüd lähen ära magama, mul ei ole eriti hea olla. Ja pakkuge, kas ma magasin täna öösel üldse? Tegelikult ma ise pakuks, et äkki umbes tunnikese magasin isegi. Aga nii kui ma voodisse jõudsin, tulid mul sihukesed külmavärinad peale, et kohutav, ja niimoodi ma värisesin siin teki all tükkkkkk aega, tunde, ja siis ma sain aru, et midagi on natukene valesti....aga kuna mul kraadiklaasi siin ei ole, siis ma pidin lihtsalt ise pakkuma, et mul on palavik ja aspiriini peale panustama. Ja kusjuures aitas. Külmavärinad kadusid ära, varsti oli nii palav, et võtsin sokidki jalast ära...igatahes, natukene hakkas parem, selles mõttes, et külmavärinaid ei olnud enam...aga magada ikka ei saanud...igatahes, väga tüütu oli ja hommikul 9:30ks kooli minna ei olnud eriti lõbus. Hommikul süüa ei suutnud ma mitte midagi ja liigutada sain ennast ka ainult väga aeglaselt.

Aga olin vapper ja vedasin ennast kooli ikkagi..kõigepealt läksin ma Letras majja, kus minu meelest peaksid toimuma minu loengud, küsisin ühe tädi käest, kes inglise keelt ei rääkinud, kus see ruum on, kus mul loeng olema pidi ja tema seletas...läksin siis sinna ruumi juurde, chillisin seal üksinda natukene aega ja sain aru, et midagi on nagu valesti..ja siis küsisin ühe onu käest, kes rääkis inglise keelt ja tema seletas mulle, et kui ruumi numbri ees on A täht, siis see tähendab Aulariat vms. Et see on kohe üks eraldi maja, kus ongi pmst ainult klassiruumid või auditooriumid vms. Igatahes, läksin siis sinna majja ja otsisin selle ruumi sealt majast üles ja siis seal paar tüdrukut veel ootasid ja siis ma ühe käest igaks juhuks küsisin, et kas ma olen õiges kohas. Jess, olingi.

Loeng, mis mina arvasin, et on seotud Suurbritanniaga on hoopis United States History and Culture. Jah, nii mööda paningi...lihtsalt selle aine nimes hispaania keeles ei olnud midagi seotud USAga vms, ja siis ma millegipärast lihtsalt eeldasin:D Aga muidu, see onu, kes seda annab, on selline huvitav....ta kasutab sõna 'bloody' väga palju...nagu väga

väga väga palju. Ta muidugi suutis ka küsida, et kas siin on Erasmuse tudengeid ka ja siis ma olin ainuke, kes käe tõstis (ausalt ka, ma olengi vist ainuke Erasmuse tudeng, kes siia inglise keelt õppima tuli:D sest absoluutselt iga kord, kui ma kellelegi ütlen, et ma õpin inglise keelt, saan ma endale suure naeru näkku) ja siis ta ütles, et jah, sa tundusid jah selline. Ja siis ta oli hullult kuri nende hispaania õpilaste vastu, mõnitas neid nende inglise keele taseme pärast jne (no hispaanlaste inglise keele tase on üldiselt alla igasugust arvestust tõesti), mis minus tekitas küsimusi, sest see aine on neljanda aasta inglise filli tudengitele (siin õpitakse vist 5 aastat nagu ma aru olen saanud) ja ma ei saa aru, kui hull asi siis olla saab..meil ei tuleks ühelgi õppejõul minu meelest eriti pähegi ühtegi õpilast nende inglise keele oskuse pärast mõnitada. Sest see lihtsalt ei ole probleem. Aga siin vist on...sest kui üks kutt suu lahti tegi ja küsimuse esitas, oli see hispaania aktsent nii THICK, et ma pidin ikka korralikult kuulama, et temast aru saada. Aga ega selle õppejõu enda inglise keel ka just perfecto ei ole.

See aine käsitleb siis USA ajalugu ja kultuuri läbi tekstide (jaa, lugeda saab...kuigi see pole midagi, kõige pikem tekst pidi olema a'la 20 lehekülge ja see pole midagi võrreldes sellega, mis me Evale igaks nädalaks lugema pidime. Not that I did;)) ja piltide. Ja kui onu küsis, et mis siin pildil toimub, mis siin pildil on, siis gaash, MINA (mina, of all people) olin enam-vähem ainukene, kes vastas. Et jah, siin pildil on Alcatraz, siin pildil on Lee Harvey Oswald. Ja kusjuures siin on samamoodi, et Erasmuse tudengid pidi nagu kõvasti aktiivsemad olema kui tagasihoidlikud hispaanlased, kes sõna otseses mõttes enamiku loengust jaanalindu mängivad.

Et jaa, selline oli minu esimene loeng, suhteliselt uneventful, aga siiski..eventfulim, kui suur osa minu siinoldud ajast. Siis läksin ma immatrikuleeruma, D

anijel tuli sai minuga seal kokku ja saate aru..see on nagu pangas või migratsiooniametis Eestis, võtad numbri ja ootad, et su number tahvlile tuleks ja siis lähed ühe laua juurde ja siis vaadatakse su paberid üle, saad veel pabereid ja siis templid ja oledki ülikooli sisse kirjutatud. Juhhei. Igatahes, Danijel ütles, et Julie oli hommikul üritanud pärast immatrikuleerumist pangakontot teha endale ja siis öeldi talle ka Caja Castilla la Manchast, et peab minema politseijaoskonda ja elamisloa tegema. Päriselt päriselt. Igatahes, Danijel pidi ka siis ära minema ja mina, hädapätakas, kes ise hakkama ei saa, helistasin Laurale ja kutsusin tema endaga panka kaasa. Sealt öeldi meile, et me peame minema mõnda teise kontorisse, et see on mingi eriline kontor, kus üldse ei avatagi kontosid (I love it, kuidas meile igakord erinevat infot antakse) ja siis läksime linna, ühte teise kontorisse, astusime sisse, Laura küsis ühelt tädilt, et tere, see neiu siin on Erasmuse tudeng ja ta sooviks pangakontot avada ja et mida selleks vaja oleks? Tädi: Passi. Laura: Mitte midagi muud? Tädi: Ei, milleks.

EI PÄRISELT!!!!!

Jah, ja nüüd mul on pangakonto, reedel saan loodetavasti kaardi ka kätte ja täna loodetavasti saame minna Vodafone'i ja tekitada interneti. Aga pange tähele, ma ei hõiska veel. Eieieieieieieieieieieieieieiei.

Ja ma ostsin endale teed ja laimi ja teen endale mõnusalt c-vitamiinist teed varsti. Tegelikult enne teen ma uinaku. Ja siis joon teed. Jah, just nii.

Hasta luego.

selle siin üleval kirjutasin ma tegelikult eile ja siis just kui postitama hakkasin, siis onu võttis neti ära jälle.

eile, kui käisime netti küsimas vodafone'ist, siis saime me sealt sellise vastuse, et nüüd tahavad nemad ka elamisluba:D aga et see kutt (kellel oli roosa telefon, btw), kes meiega tegeles seal, pidi täna helistama meile, et ta pidi kellegagi rääkima, et äkki saab teha midagi about it. Ja muidu, kui ei saa, siis teeme lihtsalt Anselmo (meie landlordi) või kellegi teise nimele selle. Sest selline nagu see internet praegu on...gaash, niimoodi ei saa jätkuda ju.

Täna käisin jälle selles samas loengus ja täna onu analüüsis terve tunni ühte Dorothea Lange'i fotot, mille nimi on Migrant Mother ja tema eesmärgiks oli rääkida kõigest, mis selle pildi peal on, what it stands for, etc. Väga huvitav oli!!!

ma just natukene aega tagasi käisin linnas otsimas internetikohvikut which I did not find, aga siis viis tee mu zarasse, kus ma sain endale päikeseprillid (ometigi!) ja kus ma nägin Kate-i (üks inglise tüdruk, kellega me saime tegelikult juba esimesel päeval tuttavaks vist) ja kahte poola tüdrukut ja nad kutsusid meid endaga koos chillima õhtul linna peale. Et tuleb vahva õhtu ilmselt täna. Aga mina ei saa olla kaua õues, st väljas, sest mul on 9.30 homme loeng. Awesomeness:):)